REZUMO - INTRODUSAUN EDUKASAUN SIDADANIA

 

INTRODUSAUN EDUKASAUN SIDADANIA

 

A. Introdusaun  Edukasaun Sidadania 

Espíritu luta nasionál ne’ebé hanesan forsa espirituál-mentál, iha tempu luta Ukun rasik No  fó mai ita forsa extraordináriu. Maibé iha tempu globalizasaun atu habelar independénsia, presiza luta la’ós fíziku, maibé luta sivil tuir área profisionál ida-idak. Luta ne’e tenke bazeia ba valor luta nasionál atu nune’e ita nafatin iha vizaun no konsiensia estadu, atitude no komportamentu ne’ebé hadomi ita nia rain (amar a pátria) no prioritiza unidade nasionál iha kuadru defesa estadu, atu República Demokratica de Timor-Leste (RDTL) nafatin lori no hatuur.

 

Istória importante nasaun Timor-Leste: 

-  Époka antes no durante kolonializmu 
-  Époka konquista no defende independénsia 
- Époka habelar independénsia ho espiritu luta iha kontestu globalizasaun, ho influénsia instituisaun internasionál no dezenvolvimentu rápidu siénsia no teknolojia.
 

Edukasaun iha Timor-Leste tenke prepara estudante sira atu sai sidadania ne’ebé iha kompromisu forte no konsistente atu defende Repúblika Demokratika Timor-Leste. Esensia Estadu RDTL  moderna ne’e bazeia ba nasionalizmu – vontade kolektiva atu konstrui futuru hamutuk iha estadu ida, maske ema hotu-hotu diferente iha relijiaun, etnia, raca ka grupu.

 

Kompromisu forte no konsistente ba prinsípiu nasionalizmu iha vida sosiedade, nasaun no estadu bazeia ba Konstituisaun RDTL (KRDTL) no valor RDTL ne’ebé hametin ho valor konstitusionál Timor-Leste (Dignidade Umana, Unidade Nasionál, Demokrasia, Justisa Sosiál, no Paz) presiza reforsa kontinuamente atu fó komprensaun klean kona-ba Repúblika Demokratika de Timor-Leste.

 

Desde Proklamasaun Independénsia Restaura  iha 20 Maiu 2002 to’o fin de dékada rua, povo Timor-Leste hasoru desafiu barak ne’ebé ameasa unidade nasionál. Tan ne’e, presiza komprensaun profundo no kompromisu ne’ebé forte ba prinsípiu nasionalizmu no konstitusionál iha vida loron-loron.

 

Presiza evita rejime otoritáriu ne’ebé estrangula direitu sidadania sira atu prátika prinsípiu demokrasia. Vida demokrátika iha família, komunidade, governu no organizasaun naun-governu presiza introduz, komprende, internaliza no implementa. Aleinde ne’e, presiza kria konsiensia Defesa Pátria, respeitu ba Direitus Umanus, pluralizmu nasionál, prezervasaun ambientál, responsabilidade sosial, obediénsia ba lei, paga impostu, no atitude anti-korupsaun, kolusaun no nepotizmu.

 

Materia Edukasaun Sidadania iha universidade foka ba forma sidadania ne’ebé komprende no bele implementa nia direitu no obrigasaun atu sai sidadania Timor-Leste ne’ebé inteligénte, habilidade, no iha karáter ne’ebé bazeia ba Konstituisaun RDTL.

 

B. Vizaun, Misaun no Objetivu Edukasaun Sidadania

 

1. Vizaun 

   Edukasaun Sidadania iha ensino superior sai fonte valor no orientasaun atu dezenvolve programa estudu, ho objetivu atu ajuda estudante sira atu hametinin  nia personalidade hanesan ema Timor-oan kompletu – ho vizaun intelektuál, relijiózidade, sivilizadu, humanu, no amor a pátria.

 

2. Misaun 

   - Ajuda estudante sira atu hametin personalidade atu bele konsistente realiza valor báziku Konstituisaun RDTL, sentimentu nasionalizmu no amor a pátria. 

   - Iha luta sivil (la’ós fíziku), domina siénsia, teknolojia no arte ho responsabilidade no moralidade alta. 

   - Prepara jerasaun foun atu antisipa mudansa futuru, ho konsiensia estadu, defesa pátria, no komportamentu ne’ebé hadomi nasaun bazeia ba Konstituisaun. 

   - Kombate atrasu, pobreza, desigualdade sosial, korupsaun, kolusaun no nepotizmu ho valor nasionál ne’ebé forte.

 

3. Objetivu 

   a) Fó konhesimentu no kapasidade báziku kona-ba relasaun entre sidadania ho estadu, inklui edukasaun inisiál defesa pátria. 

   b) Estudante sira komprende no implementa direitu no obrigasaun ho maneira sivilizadu, demokrátiku no honesto. 

   c) Domina no resolve problema báziku iha vida sosiedade, nasaun no estadu ho pensamentu krítiku no responsabilidade bazeia ba Konstituisaun, Vizaun Nasionál no Reziliénsia Nasionál. 

   d) Iha atitude no komportamentu ne’ebé tuir valor luta, amor pátria no pronto sacrika ba nasaun. 

   e) Aumenta kualidade ema Timor-Leste ne’ebé iha moral alta, personalidade forte, independente, progresivu, reziliente, profesional, produtivu no saudavel fizikamente no espiritualmente.

 

C. Fundamentu Edukasaun Sidadania

 

1. Fundamentu Filozóku 

   Esensia ema hanesan sidadania sukat  husi nia kontribuisaun ba nasaun no estadu. Sivilizasaun hasoru ho teknolojia, maibé la to’o – presiza integridade no nasionalizmu. Edukasaun Sidadania hanorin  valor, prinsípiu no norma nasionál kona-ba estadu, demokrasia, direitus umanus, sosiedade sivil, ho métodu demokrátiku no humanu.

 

2. Fundamentu Sosiológiku 

   Timor-Leste hanesan nasaun pluralista, maibé unifikadu husi unidade iha diversidade – diversidade ne’e sai rikeza, la’ós motivu atu fratura. Karekter povu Timor-Leste bazeia ba istória: relijiózu, amigável, tolerante, espiritu nahe bitu bot (lisan), nasionalista, solidaridade alta. Maibé ohin loron, tendensia violénsia no individualizmu aumenta. Edukasaun Sidadania presiza reaviva nasionalizmu no identidade nasionál ne’ebé tuir valor konstitusionál.

 

3. Fundamentu Jurídiku 

 

D. Esensia Edukasaun Sidadania 

Edukasaun Sidadania ne’e esforsu konsiente no planeadu atu hadi’ak vida nasaun liuhusi dezenvolvimentu identidade no moral nasionál hanesan baze atu implementa direitu no obrigasaun iha defesa pátria, atu nune’e nasaun Timor-Leste nafatin moris no gloriosu.

 

Esensia ne’e hanesan programa edukasaun bazeia ba valor konstitusionál atu dezenvolve no prezerva valor loloos no moral ne’ebé raiz iha kultura nasionál, ne’ebé sai identidade ne’ebé manifesta iha komportamentu loron-loron.

 

Materia ne’e foka ba forma sidadania ne’ebé komprende no bele implementa direitu no obrigasaun atu sai sidadania Timor-Leste ne’ebé inteligénte, habilidade no iha karáter forte bazeia ba Konstituisaun RDTL.

 

Objetivu prinsipál Edukasaun Sidadania iha Timor-Leste:  

- Prepara estudante sira atu sai sidadania ne’ebé ho hanoin  krítiku no age demokrátiku 
- Forma konsiensia katak demokrasia garante direitu hotu-hotu 
- Dezenvolve atitude positivu husi  konhese valor to’o implementa nia iha vida real 
- Kria sidadania ne’ebé inteligénte, dignu no ativu iha vida nasionál no estadu.
 

Função prinsipál: 

Harii, dezenvolve no prezerva valor konstitusionál no norma nasionál ho maneira dinámika no responsabilidade – atu Timor-Leste sai nasaun ne’ebé demokratiku, justu, pacífiku no prosperu tuir mehi konstituinte sira iha 2002 no fundador sira.

 

 IDENTIDADE NASIONÁL

 

A. Signifikadu Identidade Nasionál 

Eksisténsia estadu sai obrigatóriu wainhira presiza konstrui identidade nasionál. Identidade nasionál presiza konstrui atu hatudu marka ka sinál ne’ebé koloka ba ema ida, grupu, organizasaun, sosiedade, ka nasaun. Ema hanesan kriatura “monoduális” (indivíduu no sosiál hamutuk) iha nia marka úniku. Família, sosiedade, nasaun ka estadu mós iha nia karakterístika úniku.

 Identidade signifika marka, karakterístika ka karakterístika espesiál  ne’ebé bele distingue ida ho seluk. Ezemplu: naran, data no fatin moris, seksu, kór rais, naran inan, relijiaun, nasaun, sidadania. Nasaun hanesan komunidade moris no estadu hanesan organizasaun podér mós iha identidade ne’ebé diferente ho nasaun seluk.

 

Tuir disionáriu, identidade nasionál forma husi rua liafuan: 

- Identidade = karakterístika espesiál 

- Nasionál = ne’ebé pertence ba nasaun ida

 

Iha kontestu Edukasaun Sidadania Timor-Leste, identidade nasionál signifika karakterístika espesiál  nasionál – marka ka karakterístika ne’ebé distingue nasaun Timor-Leste ho nasaun seluk iha mundu.

 

Estadu independente no soberanu hotu-hotu esforsa atu iha identidade nasionál atu bele konhesidu husi nasaun seluk iha mundu. Identidade nasionál ne’e proteje no garante kontinuasaun nasaun ho dignidade no igualdade ho nasaun seluk, no simultaneamente une povu tomak.

 

Identidade Nasionál Timor-Leste mak karakterístika espesiál povu Timor-Leste nian ne’ebé hetan raiz iha kultura, istória, luta rezisténsia, no valor konstitusionál ne’ebé manifesta iha vida loron-loron.

 

Integrasaun Nasionál mak prosesu une diferensa hotu-hotu iha estadu ida atu alkansa harmonia iha teritóriu ida, liuliu iha aspeitu polítiku no antropolojiku.

 

Timor-Leste hetan kompostu husi etnia barak (tetun, mambae, bunak, makasae, fataluku, etc.), diferensa  relijiaun, ilha rua  ne’ebé separa husi tasi. Valor ne’ebé diferente ne’e depois une no harmoniza iha Konstituisaun RDTL (espesialmente Seksaun 1–6) ho lema “Unidade Nasionál iha Diversidade” (hanesan RDTL).

 

Elemento  Prinsipál Formasaun Identidade Nasionál Timor-Leste

 

1. Etnia / Suku 

   Timor-Leste iha etnia liu 16 ho dialetu liu 30. Diversidade ne’e sai rikeza, la’ós ameasa.

 

2. Reliijiaun 

   Povu Timor-Leste iha karakter relijióz forte. Relijiaun ofisiál: Katólika (97%), Protestante, Islám, Hinduísmo no animizmu tradisionál (tarabandu, lia nain). Konstituisaun garante liberdade relijiaun no igualdade.

 

3. Kultura 

   Kultura Timor-Leste hetan influénsia Austronézia, Melanézia, Português, no Indonézia. Manifesta iha uma adat, tais, dansa (tebe, likurai), música, artesanatu (tais), no sistema parentescu matrilineál/patrilineál tuir etnia.

 

4. Lian 

   Lian ofisiál: Tetun no Português. 

   Lian traballu: Ingles no Indonézia . 

   Lian local  barak (16+) sai parte importante identidade lokál.

 

Tipu Identidade Nasionál Timor-Leste

 

Tipu Identidade

Ezemplu iha Timor-Leste

Fundamentál

Konstituisaun RDTL 2002 (espesialmente preámbulu no Seksaun 1–6)

Instrumentál

- Konstituisaun RDTL

- Bandeira Nasional (bandeira ahi matan)

- Emblema Estadu (emblema ho uma kain)

- Lian ofisiál: Tetun & Português

- Hino Nasional: “Pátria, Pátria”

Naturál

- Estadu costeiro ho ilha rua (Timor + Ataúro + Jaco) - Diversidade etnia, lian, kultura - Istória rezisténsia 24 anos

Istóriku

Luta ba independénsia, rezisténsia 1975–1999, restorasaun 2002

 

B. Esensia Povu no Estadu

1. Sosiedade 

   Ema la bele moris mesak – presiza ema seluk. Grupu ema ne’ebé interaje hamutuk forma sosiedade. Iha Timor-Leste, sosiedade bazeia ba uma lisan, suku, no knua.

 

2. Nasaun (Povu) 

   Nasaun mak grupu ema ne’ebé iha teritóriu ida, istória hamutuk, luta hamutuk, no sente nasaun ida. 

   Povu Timor-Leste nia deklarasaun identidade nasionál klaru liu iha Proklamasaun Independénsia 28 Novembru 1975 no Restorasaun 20 Maiu 2002.

 

3. Estadu 

  Estadu mak organizasaun povu ho podér soberanu. 

elementu obrigatóriu 3: 

   - Povu 

   - Teritóriu 

   - Governu soberanu 

 

   Elementu  fakultativu: Rekonese mentu husi estadu seluk (de facto ka de jure).

 

Objetivu Estadu Timor-Leste (tuir Preámbulu Konstituisaun RDTL):

1. Proteje povu tomak no teritóriu nasionál 

2. Promove dezenvolvimentu ekonómiku no sosial 

3. Garante direitu báziku no dignidade umanu 

4. Kontribui ba paz mundial no justisa internasionál

 

C. Karakterístika Identidade Nasionál Timor-Leste

 

1. Istória luta rezisténsia 24 anos (1975–1999) 

2. Esperiénsia okupasaun no restaurasaun independénsia iha 2002 

3. Kompromisu nasionál: Konstituisaun RDTL 

4. Kultura nasionál ne’ebé mistura tradisionál ho moderna 

5. Lian nasionál: Tetun no Português 

6. Vizasaun nasionál: Valor konstitusionál (Dignidade Umana, Unidade, Demokrasia, Justisa Sosiál, Paz) 

7. Karakterístika jeográfiku: Estadu costeiro  ho montanha barak, kostas boot 

8. Lema nasionál: “Unidade Nasionál iha Diversidade” (diversidade etnia no kultura maibé nasaun ida)

 

D. Prosesu Sai Nasaun no Estadu iha Timor-Leste

 - Séklu XIV–XVI: Reinu lokál barak (Wehali, Suai, Luca, etc.) 

- 1512–1975: Kolonializmu Português 

- 1975: Proklamasaun Independénsia husi FRETILIN 

- 1975–1999: Okupasaun Indonézia + rezisténsia 

- 1999: Referendu – 78,5% hili independénsia 

- 2002: Restorasaun Independénsia – sai Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL)

 

Fator ne’ebé forma povu Timor-Leste:

- Ligasaun primordial (suku, lia inan, kultura lokál) 

- Istória luta hamutuk 

- Lider karismátiku (Xanana Gusmão, Nicolau Lobato, José Ramos-Horta, Mari Alkatiri, Taur Matan Ruak, etc.) 

- Konsensus nasionál: Konstituisaun 2002 

- “Unidade Nasionál iha Diversidade”

 

E. Komprensaun Nasionál (Nasionalizmu) Timor-Leste

 

Nasionalizmu Timor-Leste mak sentimentu amor pátria ne’ebé bazeia ba:

1. Istória rezisténsia no sacrificiu povu tomak 

2. Konsiensia katak rai ida ne’e sagradu 

3. Kompromisu atu defende soberania no unidade nasionál 

4. Valor konstitusionál hanesan “ideolojia aberta” ne’ebé inkluzivu

 Nasionalizmu Timor-Leste la’ós nasionalizmu agresivu ka ekskluzivu – maibé nasionalizmu inkluzivu ne’ebé respeita diversidade etnia no kultura, maibé lori unidade nasionál hanesan prinsípiu supremu.

 Nasionalizmu ne’e la’ós de’it pronto mate ba pátria, maibé mós kritiku konstrutivu atu korrige defisiénsia no kontribui ba dezenvolvimentu nasionál.

 

Konkluzaun Kapítulu 

Identidade nasionál Timor-Leste hetan forma husi istória luta, diversidade etnik-kulturais, no konsensus konstitusionál iha 2002. Nia la’ós de’it símbolo, maibé konsiensia kolektiva ne’ebé tenke kultiva kontinuamente liu husi Edukasaun Sidadania iha eskola no universidade, atu nune’e jerasaun foun nafatin haraik an ba pátria no defende unidade nasionál iha diversidade.

 “Unidade Nasionál, Povu Timor-Leste nia forsa boot liu!”

 

 

  

III. INTEGRASAUN NASIONÁL

 

A. Signifikadu Integrasaun Nasionál 

Integrasaun husi liafuan Ingles “integration” = keseluruhan, kesempurnaan. "integrasaun" ne'ebé signifika perfeisaun ka integridade.

Integrasaun nasionál mak esforsu no prosesu atu une diferensa hotu-hotu iha estadu ida (etnia, relijiaun, kultura, lian, kostume) atu alkansa harmonia no unidade nasionál.

 

Timor-Leste hanesan nasaun plural liu (16 etnia ofisiál, liu 30 dialetu, diferensa reliziaun, kultura lokál diferente), tan ne’e integrasaun nasionál sai desafiu boot maibé mós sai forsa boot.

 

Fator sira  ne’ebé kria integrasaun nasionál iha Timor-Leste:

1. Istória luta rezisténsia hamutuk 24 anos (1975–1999) → kria sentimentu “senasib-seperjuangan-luta hamutuk ba ukun rasik an”

2. Referendu 1999 (78,5% hili independénsia) → prova vontade povu tomak atu hamrik no dissidi iha asaun

3. Restorasaun Independénsia 20 Maiu 2002 → deklarasaun unidade nasionál

4. Konsensus nasionál: Konstituisaun RDTL 2002

5. Símbolu nasionál: Bandeira, Hino “Pátria”, Emblema Estadu, Lian ofisiál (Tetun & Português)

6. Lema nasionál: “RDTL - Unidade, Asaun no Progresu”

 

Fator sira  ne’ebé sai desafiador iha  integrasaun nasionál:

1. Diversidade etnia, lian, kultura lokál ne’ebé forte tebes

2. Teritóriu ki’ik maibé difísil atu asesu (montanha, estrada a’at)

3. Trauma pasadu okupasaun no konflik internus 2006

4. Disigualdade ekonómiku entre Dili ho distritu sira

5. Etnosentrismu lokál (grupu balu hanoin nia kultura di’ak liu)

6. Politika partidu ne’ebé uza identidade lokál atu divide povu

 

Ezemplu forma integrasaun nasionál iha Timor-Leste:

- Festival kultura nasionál iha Dili (kada distritu aprezenta dansa, tais, música lokál)

- Programa rádio no TV nasional iha Tetun

- Toleránsia relijioza boot (Katólika 97%, maibé Islám, Protestante, Hindu )

- Uza tais husi distritu seluk iha festa nasionál

- Projetu infraestrutura nasionál (estrada Suai–Beaço, Tasi Mane) ne’ebé liga nasaun tomak

 

B. Istória Dezenvolvimentu Integrasaun Nasionál iha Timor-Leste

 

Períodu

Acontecementu Importante

Impaktu ba Integrasaun

Séklu XIV–XVI

Reinu lokál barak (Wehali, Luca, Motael, etc.)

Integrasaun lokál de’it

1702–1975

Kolonializmu Português

Kria identidade “Timor Português”

1975

Proklamasaun independénsia FRETILIN

Primeira tentativa unidade nasionál

1975–1999

Okupasaun Indonézia + rezisténsia

Rezisténsia kria unidade nasionál forte liu

1999

Referendu + intervensaun INTERFET

Povu tomak hili independénsia

2002

Restorasaun Independénsia

Nascimentu RDTL hanesan estadu modernu

2006

Krizi polítiku-loron/los (loromonu–lorosa’e)

Teste boot ba unidade nasionál

2012–agora

Rekonsiliasaun nasionál + dezenvolvimentu distritu

Integrasaun ne’ebé kontinua

 

 C. Dezintegresaun

 

Dezintegresaun mak prosesu ida ne’ebé hamenus unidade nasionál, liuliu wainhira konflik etniku, grupos,  relijiozu ka rejionál sai dominán.

 

Ezemplu dezintegresaun iha Timor-Leste:

- Krizi 2006 (konflik loromonu–lorosa’e) → rezulta dezlokamentu 150.000 ema

- Konflik jovem martiál (grupus ritual artemarsiais) entre distritu

- Diskursu polítiku ne’ebé uza identidade rejionál atu divide povu

- Sentimento “ami–sira” entre Dili ho distritu sira

 

D. Estratéjia atu Reforsa Integrasaun Nasionál iha Timor-Leste

 

1. Asimilasaun → adaptasaun tebes iha Timor-Leste  (lingua , cultura no hahan ) 

2. Akulturasaun → di’ak liu → mistura kultura lokál ho elementu moderna nasional (ezemplu: dansa tradisionál ho música moderna iha festival)

 

Estratéjia ne’ebé efikaz iha Timor-Leste:

1. Edukasaun Sidadania obrigatória iha eskola no universidade → ensina istória rezisténsia, Konstituisaun, no “Unidade iha Diversidade”

2. Programa nasional “Rehabilita Uma Tradisional ” – troca uma adat entre distritu

3. Uza Tetun hanesan lian unidade iha eskola, igreja, mídia

4. Festival kultur nasionál anual

5. Dezenvolvimentu ekonómiku balansiadu entre Dili ho distritu

6. Rekonsiliasaun nasionál liu husi Komisaun Verdade no Rekonsiliasaun (CAVR) no Comissão Verdade e Amizade

7. Lider polítiku no relijiozu sira promove diskursu unidade (Xanana, Taur, Bispu sira)

8. Lei kontra diskriminasaun etnia relijiaun (Kódigu Penal art. 131–133)

 

Konkluzaun Kapítulu 

Integrasaun nasionál iha Timor-Leste la’ós de’it Mehi  – maibé realidade ne’ebé povu tomak hasoru ho sacrificio  no loro-loron durante 24 anos rezisténsia. Unidade nasionál sai “arma sagrada” povu Timor-Leste nian. Wainhira ita hotu haraik Konstituisaun RDTL, respeita diversidade, no servisu hamutuk ba dezenvolvimentu nasionál, ida ne’e mak integrasaun nasionál ne’ebé moris no forte.

 

“Unidade Nasionál – Ami nia Rai, Ami nia Futuru!”

 

 

ESTADU NO KONSTITUISAUN

 

 A. ESTADU

 1. Signifikadu Estadu

Defenisaun husi autor barak:

Autor

Defenisaun (traduzidu ba Tetun)

Aristóteles

Estadu = grupu família no povu sira ne’ebé moris hamutuk atu alkansa vida di’ak

Platão

Estadu = ema barak ne’ebé kontinua dezenvolve no evolui

Miriam Budiardjo

Estadu = teritóriu ida ho povu ne’ebé hetan lideransa husi ofisiál sira ho podér obrigatóriu

R. Djokosutono

Estadu = organizasaun ema ne’ebé hetan governu ida hanesan

Max Weber

Estadu = instituisaun ne’ebé iha monopóliu legítimu ba uza violénsia fízika iha teritóriu ida

 

Defenisaun ne’ebé uza iha Timor-Leste (Konstituisaun RDTL Art. 1): 

“Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) mak Estadu demokratiku, soberanu, independente no unitáriu bazeia ba vontade povu no respeitu ba dignidade pessoa umana.”

 

 2. Karakterístika Estadu

Estadu iha 3 karakterístika esensiál ne’ebé la iha iha organizasaun seluk:

 

Karakterístika

Signifikadu iha Timor-Leste

Obrigada

Estadu bele uza forsa legítima (Polísia Nasional Timor-Leste – PNTL, F-FDTL) atu garante lei

Monopóliu

De’it Estadu mak bele define lei, koleta impostu, no deklarar guerra

Cobre hotu 

Lei aplika ba ema hotu iha teritóriu (la iha esepsaun)

 

  3. Elementu Formativu Estadu (tuir Konvensaun Montevideo 1933 no Konstituisaun RDTL)

Elementu 

Ezemplu iha Timor-Leste

Povu

Povu Timor-Leste (±1,34 milhão iha 2025)

Teritóriu

14.950 km² + zona ekonómiku ekskluzivu (ZEE) + ilha Ataúro + Jaco

Governu soberanu

Prezidente Repúblika, Primeiru-Ministru, Parlamentu Nasionál

Kapasidade relasaun internasionál

ONU membru nú. 191 (2002), Membro ASEAN , G7+, CPLP, PIF.

 

→ Rekonesementu de jure husi 192 estadu (kompletu).

 

 4. Objetivu no Funsaun Estadu Timor-Leste 

(Tuir Preámbulu no Art. 6 Konstituisaun RDTL)

Objetivu Prinsipál

Artigu Konstituisaun

Defende no garante independénsia nasionál

Art. 1 & 6.a

Garante no promove direitu fundamentál povu

Art. 6.b & 16–58

Promove dezenvolvimentu ekonómiku, sosial, kulturál

Art. 6.c

Defende no garante igualdade jéneru

Art. 6.d & 17

Proteje ambientál no prezerva rekursu naturál

Art. 6.f & 61

Kontribui ba paz no seguransa mundial

Art. 6.e

 

Funsaun mínimu estadu:

1. Manten ordem no seguransa (PNTL + F-FDTL)
2. Promove justisa (tribunál sira)
3. Garante bem-estar sosial (saúde, edukasaun, proteksaun sosial)
4. Defesa nasionál
5. Relasaun internasionál
 

B. KONSTITUISAUN

 1. Signifikadu Konstituisaun

Konstituisaun (husi Latin constituo = “estabelece”) mak:
- Lei suprema ne’ebé regula organizasaun estadu
- Define podér sira, direitu povu, no mekanismu governu
- Limita podér atu evita abuzu

 

Tipu konstituisaun:

- Eskrita → dokumentu úniku (ex: Konstituisaun RDTL 2002)

- La Eskrita→ konvensaun, kostume konstitusionál (iha Timor-Leste menus liu)

 

 2. Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (2002)

Karakterístika

Detallu

Data promulga

20 Maiu 2002

Nú. Artigo 

170 Artigos  + Preámbulu

Língua ofisiál konstituisaun

Tetun no Português

Sistema governu

Semi-prezidensiál (Prezidente + Primeiru-Ministru)

Prinsípiu fundamentál

Soberania povu, separasaun podér, estadu direito demokratiku

Direitu fundamentál

Seksaun II (Art. 16–58) – direitu moris, liberdade, igualdade, etc.

 

Istória konstituisaun Timor-Leste

Períodu

Konstituisaun / Lei Báziku

1975

Konstituisaun RDTL (FRETILIN) – la implementa

1976–1999

Okupasaun Indonézia – uza UUD 1945

1999–2002

UNTAET Regulation No. 2001/2 (transisaun)

20 Maiu 2002–agora

Konstituisaun RDTL 2002 (iha vigor)

 

 3. Estrutura Konstituisaun RDTL 2002

Parte

Konteúdu Prinsipál

Preámbulu

Istória luta, rezisténsia, valor independénsia

Parte I

Prinsípiu fundamentál no objetivu estadu

Parte II

Direitu, Dever no Garantia Fundamentál

Parte III

Organizasaun podér polítiku (Prezidente, Parlamentu, Governu, Tribunál)

Parte IV

Organizasaun ekonómiku no finansiál

Parte V

Defesa no seguransa nasionál

Parte VI

Garantia no revizaun konstitusionál

 

 

C. Relasaun Estadu ho Konstituisaun iha Timor-Leste

 

1. Konstituisaun sai lei suprema (Art. 2): 

   → Lei hotu-hotu tenke la kontra Konstituisaun.

 

2. Estadu sai “Estadu Direito Demokrátiku” (Art. 1): 

   → La’ós estadu podér, maibé estadu lei.

 

3. Soberania reside ba povu (Art. 7): 

   → Povu mak “constitution power” – podér konstituente origináriu.

 

4. Konstituisaun limita podér estadu atu:

   - Proteje direitu umanu

   - Garante separasaun podér (legislativo, eksekutivu, judisiál)

   - Evita otoritarismu ka abuzu podér

 

REFERÉNCIA TEÓRIKA (ba estudante universidade)

1. Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (2002). 

2. Montevideo Convention on the Rights and Duties of States (1933). 

3. Weber, Max (1922). Wirtschaft und Gesellschaft – konsep monopóliu violénsia legítima. 

4. Kaelan (2010). Pendidikan Kewarganegaraan. Paradigma. 

5. Miriam Budiardjo (2010). Dasar-Dasar Ilmu Politik. Gramedia. 

6. Shoesmith, Dennis (2011). “Political Parties and Groupings of Timor-Leste”. ANU. 

7. Leach, Michael & Kingsbury, Damien (2013). The Politics of Timor-Leste: Democratic Consolidation after Intervention. Cornell SEAP. 

8. Lei N.º 1/2002 – Estatutu Servidor Públiku (komplementa konstituisaun). 

9. Lei N.º 3/2009 – Lei Baziku Defesa Nasionál.

 

Fraze importante ba estudante Timor-Leste: 

“Konstituisaun la’ós de’it papel – mak alma Estadu no promessa povu ba jerasaun mai.”

 

 

 

6. KONSEITU NO PRAKTIKA DEMOKRASIA

A. SIGNIFIKADU DEMOKRASIA (Saída mak Demokrasia?)

Etimolojia Demokrasia (Yunani):

  • Demos = povu
  • Kratos = podér / governu → Demokrasia = podér iha povu nia  liman

Defenisaun badak ne’ebé di’ak liu (Abraham Lincoln): “Governu HUSI povu, BA povu, no IHA  povu” (Government OF the people, BY the people, FOR the people)

Defenisaun simples iha Tetun: Demokrasia mak sistema ne’ebé povu mak decide, povu mak hili lider, no governu tenke servisu ba povu nia di’ak.

Autor / Fonte

Defenisaun iha Tetun (simples)

Abraham Lincoln

Governu husi povu, ba povu, iha  povu

Joseph Schumpeter

Eleisaun hanesan “merkadu” atu hili lider

Robert Dahl

Partisipasaun + kompetisaun (poliarkia)

Konstituisaun RDTL (Art. 1 & 6)

Estadu demokratiku bazeia ba vontade povu

 

B. INDIKADOR DEMOKRASIA (Sinais ne’ebé hatudu nasaun ida demokratiku)

Indikador (tuir Robert Dahl no Powell)

Iha Timor-Leste (realidade 2025)

1. Eleisaun livre, justu no regular

Eleisaun prezidensiál/parlamentar kada 5 anos

2. Votu universal (ema hotu >17 anos)

Sim, inklui feto, jovem, ema ho defisiénsia

3. Liberdade expressão no imprensa

Art. 40 & 41 Konstituisaun – imprensa livre (maibé iha kazu intimidasaun)

4. Liberdade forma partidu no ONG

± 30 partidu rejistadu e 300 NGOs 

5. Aksesu ba informasaun alternatif

Internet, rádio komunidade, jornal

6. Governu responde ba vontade povu

Mekanizmu petisaun, demonstrasaun pasífika

7. Independénsia tribunál

Art. 118–124 – tribunál independente (maibé influénsia polítika sei iha)

 

C. TRADISAUN TOLU KONA-BA DEMOKRASIA

 

Tradisaun

Ideia boot

Ezemplu iha TL

Klasiku (Aristóteles)

Governu ba ema hotu ne’ebé kualifikadu

Medievál

Soberania iha liman povu

Kontemporánea

Repúblika demokratiku

Timor-Leste 2002

 

Tipu Demokrasia Modernu

Tipu

Karakterístika

Iha TL

Demokrasia Protetora

Proteje merkadu livre

Parcialmente

Demokrasia Dezenvolvimentu

Eduka povu atu partisipa

Objetivu edukasaun sivika

Demokrasia Partisipativa

Povu partisipa diretamente

Konsulta suku, lider komunitáriu

 

D. DEMOKRASIA IHA TIMOR-LESTE (Prátika Real)

Konstituisaun RDTL 2002 – “Livru boot” demokrasia Timor nian

Artigu importante

Saída mak regula?

Art. 1

Estadu demokratiku, soberanu, independente

Art. 6

Objetivu: defende independénsia, promove direitu umanu, dezenvolvimentu

Art. 7

Soberania reside ba povu (kedaulatan povu)

Art. 65–76

Eleisaun prezidensiál no parlamentar

Art. 93

Primeiru-Ministru hetan votu confiança husi Parlamentu Nasionál

Art. 106

Governu responde ba Parlamentu

 

Sistema Governu Timor-Leste → Semi-Prezidensiál (Prezidente + Primeiru-Ministru + Parlamentu Nasionál)

Instituisaun

Hili oinsá?

Poder boot

Prezidente Repúblika

Diretamente husi povu (2 volta)

Veto lei, komandante suprema F-FDTL

Primeiru-Ministru

Partidu/boot koalisaun ne’ebé manán iha Parlamentu

Xefe Governu

Parlamentu Nasionál

Eleisaun proporcional kada 5 anos

Halo lei, aprova orsamentu

 

 Istória Demokrasia Timor-Leste (simples)

Períodu

Sistema

Observasaun

1975

Proklamasaun FRETILIN

La implementa

1976–1999

Okupasaun Indonézia

Sistema otoritáriu

1999–2002

Transisaun ONU (UNTAET)

Prepara konstituisaun

2002–agora

Repúblika Demokrátika

Eleisaun livre desde 2001/2002

 

Eleisaun boot iha TL

Tinan

Tipu Eleisaun

Vencedor

2001

Asembleia Konstituinte

FRETILIN

2007

Parlamentar

CNRT (koalisaun)

2012

Prezidensiál

Taur Matan Ruak

2017

Parlamentar

FRETILIN (koalisaun)

2018

Parlamentar antecipada

Aliansa AMP (Xanana)

2022

Prezidensiál

José Ramos-Horta

2023

Parlamentar

CNRT (Kay Rala Xanana)

 

E. DESAFIU DEMOKRASIA IHA TIMOR-LESTE (2025)

Desafiu

Realidade

Kultúra patronatu no klientelismu

Sei forte iha kampanha

Korrupsaun

CPL (Komisaun Anti-Korrupsaun) servisu maibé kazu barak

Partisipasaun feto

38–40% deputada (boot iha mundu!)

Joven no partisipasaun

Votu obrigatóriu → taxa partisipasaun >80%

Liberdade imprensa

Rank 10 iha mundu (Reporters Without Borders 2024)

 

 

F. FRAZE IMPORTANTE BA ESTUDANTE TIMOR

  • “Demokrasia la’ós de’it eleisaun – mak responsabilidade povu atu kontrola nia lider.”
  • “Se povu la partisipa, demokrasia sai de’it naran iha papel.”
  • “Iha Timor-Leste, demokrasia sei joven – tenke ami hotu hamnasa atu sai di’ak liu tan.”

REFERÉNSIA TEÓRIKA (ba traballu universidade)

  1. Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (2002) – versãun Tetun no Português.
  2. Dahl, Robert A. (1989). Democracy and Its Critics.
  3. Schumpeter, Joseph (1942). Capitalism, Socialism and Democracy.
  4. Shoesmith, Dennis (2013). “Political Parties and the Democratic Transition in Timor-Leste”.
  5. Leach, Michael (2017). Nation-Building and National Identity in Timor-Leste.
  6. Kingsbury, Damien (2018). Politics in Contemporary Southeast Asia.
  7. Relatóriu Freedom House 2024 – Timor-Leste “Free” (score 72/100).
  8. Asia Foundation – Timor-Leste National Survey 2023 (partisipasaun sivika).
  9. Lei Eleitoral N.º 6/2006 (ho alterasaun to’o 2022).

Viva Demokrasia! Viva Povu Timor-Leste!

 

 

 

 

 ENDE DIREITU (APLIKASAUN LEI)

A. TIMOR-LESTE NU’UDAR ESTADU DIREITU (Estado de Direito)

Konstituisaun RDTL 2002 – Artigu 1 ayat (1): “Repúblika Demokrátika Timor-Leste mak Estadu demokratiku no soberanu, bazeia ba primasia lei (supremasia direitu) no ba vontade povu.”

→ Timor-Leste la’ós “Estadu podér” (machtsstaat), maibé “Estadu direitu” (rechtsstaat). Governu, Prezidente, Parlamentu, Tribunál – hotu tenke obedece lei. Lei mak “rainha”.

Istória badak kona-ba ideia Estadu Direitu

Tempu / Pensadór

Ideia boot (simples)

Relevánsia ba TL

Platão (Yunani kuno)

Governu tenke tuir norma (nomos)

Supremasia lei

Aristóteles

Lei tenke garante justisa ba povu

Justisa  sosial

Abad 17–19 (Europa)

Rechtsstaat (Eropa kontinental) & Rule of Law (UK/USA)

TL adopta rua ne’e

Franklin D. Roosevelt (1933)

New Deal → Estadu Welfare (Estadu Kesejahteraan)

TL iha SUS, PN, bolsa família, etc.

 

Tipu Estadu Direitu

Tipu

Karakterístika

Iha Timor-Leste

Estadu Direitu Klasiku/Formál

Governu la bele halo saida de’it se la iha lei

Art. 2, 69 Konstituisaun

Estadu Direitu Modernu/Materiál

Governu tenke aktivu atu garante justisa sosial

Art. 6 (objetivu Estadu)

 

B. KARAKTERÍSTIKA ESTADU DIREITU TIMOR-LESTE

(Tuir Konstituisaun RDTL + prinsípiu internasionál)

Prinsípiu / Karakterístika

Artigu Konstituisaun

Ezemplu real iha TL

Supremasia Lei

Art. 1, Art. 2

Lei ida-idak tenke la kontra Konstituisaun

Igualdade perante lei

Art. 16 & 17

Ema hotu hanesan iha justisa

Proteksaun Direitu Umanus

Art. 16–59

Direitu moris, liberdade, propriedade

Separasaun Poder

Art. 69

Prezidente – Parlamentu – Governu – Tribunál

Tribunál independente

Art. 118–124

Tribunál Distritál, Tribunál Rekursu, Tribunál Supremu

Orinsipiu Legalidade

Art. 71

Governu la bele halo buat ne’ebé la iha lei

Kontrolu konstitusionál

Art. 124

Tribunál Rekursu (fungsi MK) bele kansela lei ne’ebé kontra Konstituisaun

 

C. INSTITUISAUN DEFENDE DIREITU IHA TIMOR-LESTE

Instituisaun

Lei baze

Função boot

Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL)

Lei Orgánika PNTL (2009, ho alterasaun)

Investiga, prevene krime, manutén ordem

Ministériu Públiku (Prokuradória)

Konstituisaun Art. 133

Akuzadór públiku, defende interesu Estadu

Tribunál Distritál (Dili, Baucau, Suai, Oecusse)

Lei n.º 2/2003

Primeira instánsia (pidana & sivíl)

Tribunál Rekursu (Dili)

Konstituisaun Art. 124

Apelu + kontrolu konstitusionál

Provedoria Direitus Umanus no Justisa (PDHJ)

Lei n.º 7/2004

Ombudsman – investiga abusus poder

Komisaun Anti-Korrupsaun (KAK/CAC)

Lei n.º 8/2009

Investiga korrupsaun

Defensoria Públika

Dekretu-Lei n.º 14/2011

Advogadu grátis ba ema ki’ak

 

Estrutura Tribunál iha Timor-Leste (2025)

Nível

Naran Tribunál

Lokalizasaun

Primeira Instánsia

Tribunál Distritál (4)

Dili, Baucau, Suai, Oecusse

Apelu

Tribunál Rekursu

Dili

Kasasaun / Kontrolu Konstitusionál

Tribunál Rekursu (kolejiál)

Dili

Tribunál Mobil (kazus espesiál)

Lei prevé

Área rurál

 

D. DESAFIU APLIKASAUN DIREITU IHA TIMOR-LESTE (2025)

Desafiu

Realidade

Aksesu justisa iha área rurál

Tribunál mobil sei limitadu

Kapasidade juiz no prokuradór

Formasaun kontinua iha CENTRO JUDICIAL Ciacoli.

Korrupsaun

CAC investiga barak kazus boot

Kultúra “hadia husi uma-laran”

Barlaki uza mekanizmu tradisionál (nahe biti boot)

Impunidade kazus pasadu (1999, Krise 2006)

Prosesu rekonsiliasaun CAVR + kazus iha tribunál

E. FRAZE IMPORTANTE BA ESTUDANTE TIMOR

  • “Lei la’ós buat ne’ebé mate iha papel – mak hanesan ai-hun ne’ebé proteje povu.”
  • “Se lei la aplika ho justu, Estadu sai fraku.”
  • “Defende direitu la’ós de’it servisu polísia ka juiz – mak responsabilidade povu tomak.”

REFERÉNSIA TEÓRIKA (ba traballu universidade)

  1. Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (2002) – versaun Tetun no Português.
  2. Lei n.º 2/2003 – Estatutu Judisiál (ho alterasaun).
  3. Lei Orgánika PNTL (Dekretu-Lei n.º 9/2009).
  4. Lei Ministériu Públiku (Lei n.º 14/2011).
  5. Relatóriu UNDP – Access to Justice in Timor-Leste (2022).
  6. JSMP (Judicial System Monitoring Programme) – Relatóriu anuál 2004–2025.
  7. Asia Foundation – Timor-Leste Law and Justice Survey 2023.
  8. International Crisis Group – “Timor-Leste’s Rule of Law” (2021).
  9. Dicey, A.V. (1885). Introduction to the Study of the Law of the Constitution (konseitu Rule of Law).
  10. Stahl, Julius (1832). Konseitu Rechtsstaat.

Viva Lei! Viva Justisa ba Povu Timor-Leste!

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8. VIJAUN NASIONÁL TIMOR-LESTE

A. SIGNIFIKADU “VIJAUN NASIONÁL TIMOR-LESTE”

Vijaun Nasionál mak maneira povu Timor-oan hare nia-an rasik no nia rai-laran (geografia, istória, kultura, aspirasaun) ho lensa ida ne’ebé bazeia ba:

  • Konstituisaun RDTL 2002 (Artigu 1, 6, 9)
  • Prinsípiu Unidade Nasionál
  • Prinsípiu Timor-oan: “Unidade iha Diversidade” (Artigu 59)

Definisaun simples ba estudante “Vijaun Nasionál Timor-Leste mak maneira povu Timor-oan hare nia-an rasik, nia rain, nia kultura, nia istória luta, no nia futuru hanesan nasaun ki’ik maibé soberanu ida ne’ebé iha fatin espesiál iha mundu.”

 

B. DEFINISAUN VIJAUN NASIONÁL TIMOR-LESTE (Tuir espertu Timor nian)

Espertu / Instituisaun

Definisaun (Tetun simples)

Prof. Dr. José Teixeira (UNTL)

“Vijaun nasionál mak lensa ida ne’ebé liga rai Timor tomak (Oi-Kusi to Valu Sobe) ho identidade Timor-oan”

Xanana Gusmão (2002–2007)

“Timor-Leste sei sai ponte entre Ázia no Pasífiku, ho kultura Lusófonu no ASEAN”

Taur Matan Ruak (2018)

“Unidade nasionál la’ós de’it iha mapa – mak iha laran povu tomak”

Dr. Aurélio Guterres (Rektor UNTL)

“Vijaun nasionál tenke inklui prinsípiu justisa restorativu no rekonsiliasaun nasionál”

Konstituisaun RDTL Art. 6 (e)

“Promove unidade nasionál no koesão sosial”

 

C. ANTESEDENTE BA VIJAUN NASIONÁL TIMOR-LESTE

Aspektu

Realidade Timor-Leste

Geografia

Rai ki’ik maibé estratejiku: entre Indonézia, Australia no mar Timor

Istória

450 anos koloniál + 24 anos okupasaun + independénsia 2002

Kultura

16–20 lian nasionál, rituál lokál, Igreja Katólika 97%

Trauma kolektivu

Krime kontra umanidade 1975–1999 → prosesu rekonsiliasaun (CAVR, CVA)

Ekonomia

Minarai, kafé, potensia turizmu, agrikultura

Posisaun jeopolítiku

“Ponte” ASEAN – CPLP – Pasífiku Sudoeste

 

D. PILAR VIJAUN NASIONÁL TIMOR-LESTE

Pilar

Artigu Konstituisaun

Ezemplu práktiku

1. Unidade Nasionál

Art. 1 & 6

Programa “Uma Mahon” + serbisu nasionál

2. Rekonsiliasaun no Justisa Restorativu

Art. 6 (f)

Komisaun CAVR (2002–2005) + VA (Veteranu)

3. Identidade Lusófonu + Tetun

Art. 159

Tetun ofisiál, CPLP, relasaun ho Portugal

4. Integrasaun ASEAN

Art. 6 (g)

Timor-Leste sai membru ASEAN ba-11 (2022)

5. Posisaun “Ponte” Jeopolítiku

Art. 6 (h)

Mar Timor, ZEE, CPLP + ASEAN + China + Australia

6. Dezenvolvimentu Sustentável

Art. 6 (a)

Fundu Petrolíferu, Tasi Mane project, agrikultura

 

E. VIJAUN NASIONÁL TIMOR-LESTE IHA PRÁTIKA

Domíniu

Implementasaun reál (2025)

Polítika

Sistema semi-prezidensiál, estabilidade koalisaun, partisipasaun feto iha parlamentu 38%

Ekonomia

Fundu Petrolíferu → diversifikasaun ba kafé, turizmu, agrikultura

Sosial-Kultura

Tetun hanesan lian unidade, festa kultura lokál, Igreja nudar “kolega sosial”

Defesa-Seguransa

F-FDTL + PNTL profesional, partisipasaun UN Peacekeeping (Timor sai top-10 kontribuidór)

Relasaun Externu

Membro CPLP, ASEAN (2022), observer Pacific Islands Forum, ZEE ne’ebé boot

 

F. KOMPARASAUN VIJAUN NASIONÁL INDONÉZIA VS TIMOR-LESTE

Aspektu

Indonézia (Wawasan Nusantara)

Timor-Leste (Vijaun Nasionál)

Ukuran rai

17.000 pulau, 270 juta ema

1 rai ki’ik, ±1,4 juta ema

Prinsípiu boot

“Bhinneka Tunggal Ika”

“Unidade iha Diversidade”

Deklarasaun istóriku

Deklarasi Juanda 1957

Restaurasaun Independénsia 20 Maiu 2002

Zona maritima

Archipelagic State + ZEE 200 mil

ZEE boot iha Mar Timor (potensia minarai/gas)

Lian unidade

Bahasa Indonesia

Lian Tetun + Portugés

Fokus jeopolítiku

Jembatan Ásia–Oseania

Ponte ASEAN–CPLP–Pasífiku

 

 

G. REFERÉNSIA TEÓRIKA & DOKUMENTU OFISIÁL (ba traballu universidade)

  1. Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (2002) – Tetun & Português.
  2. Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030 (Governu RDTL).
  3. Xanana Gusmão (2002). “Mensajen ba Nasaun”).
  4. Taur Matan Ruak (2018). “Diskursu Investidura”.
  5. José Ramos-Horta (2022). “Timor-Leste: From Conflict to Reconciliation”.
  6. Damien Kingsbury (2019). Politics in Contemporary Timor-Leste.
  7. UNDP Timor-Leste National Human Development Report 2022 – kapitulu kona-ba unidade nasionál.
  8. JSMP & Asia Foundation (2023). “Timor-Leste Law and Justice Survey”.
  9. Deklarasaun Balibo (1975) no Proklamasaun Independénsia 28 Novembru 1975.
  10. Acordus New York 5 Maiu 1999 no Referendu 30 Agostu 1999.

FRAZE BOOT BA JOVENTUDE TIMOR: “Timor-Leste ki’ik, maibé luan iha laran povu nian. Unidade la’ós de’it iha mapa – mak iha ita nia uma-laran, ita nia lian, ita nia luta.” — José Ramos-Horta

 

 

9. RESILIENSIA NASIONAL TIMOR-LESTE

A. LATAR BELAKANG ISTÓRIKU

Resiliénsia Nasionál Timor-Leste la’ós konseitu foun – mak “memória luta” ne’ebé sai hanesan ai-hun boot ba ita nia nasaun ki’ik ne’e.

Períodu

Acontecimentu boot

Liafuan boot ba resiliénsia

1500–1975

Kolonializmu Portugés

Rezisténsia kultura no lian

1975–1999

Okupasaun Indonézia

Falintil + klándestina

1999

Referendu + loron a’at (krime kontra umanidade)

Trauma kolektivu

2002

Restaurasaun Independénsia

Nasaun foun, frágil

2006

Krise polítiku-militár

Teste boot ba resiliénsia

2012–2025

Estabilidade + membru ASEAN

Sai nasaun resiliente ki’ik

 

→ Timor-Leste aprende ho dalan  susar: se povu la reziste, nasaun sei lakon. Resiliénsia nasionál sai hanesan “doktrina moris” ba Timor-oan.

B. DEFINISAUN RESILIÉNSIA NASIONÁL TIMOR-LESTE

Definisaun simples ba estudante: “Resiliénsia Nasionál mak kapasidade povu no Estadu Timor-Leste nian atu reziste, adapta, no sai forte liu tan depois trauma, krise, ka ameasa sira (mai husi laran ka liur), atu bele moris ho dignidade no atinje objetivu nasionál ne’ebé deklara iha Konstituisaun Artigu 6.”

Fonte ofisiál

Definisaun (Tetun)

Konstituisaun RDTL Art. 6 (f)

“Garante unidade nasionál no koesão sosial”

Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030

“Kria nasaun resiliente, inkluzivu no sustentavel”

Xanana Gusmão (2007)

“Resiliénsia la’ós de’it iha TNI ka F-FDTL – mak iha laran povu tomak”

José Ramos-Horta (2023)

“Timor-Leste sei sai ezemplu mundiál kona-ba nasaun ne’ebé sai husi rai mate no sai forte”

 

C. PILAR RESILIÉNSIA NASIONÁL TIMOR-LESTE (2025)

Pilar (Setor)

Realidade iha TL

Ezemplu

1. Identidade no Unidade Nasionál

Lian Tetun, Igreja Katólika, rituál lokál

Programa “Uma Mahon”

2. Rekonsiliasaun no Justisa Restorativu

CAVR, Komisun Verdade no Amizade

Lei Veteranu

3. Estabilidade Polítiku

Koalisaun governu, parlamentu funsiona

Eleisaun 2023 pasífiku

4. Diversifikasaun Ekonomia

Fundu Petrolíferu → kafé, turizmu, agrikultura

Tasi Mane project

5. Defesa no Seguransa

F-FDTL + PNTL profesional + partisipasaun UN Peacekeeping

Top-10 kontribuidór ONU

6. Kohesaun Sosial

Rekonsiliasaun krise 2006, toleránsia relijiozu

Diálogu inter-fé

7. Kapasidade Estadu

Reforma setór públiku, INFORDEPE

Funzionáriu foun

8. Relasaun Externu

ASEAN (2022), CPLP, China, Australia, Portugal

“Ponte” jeopolítiku

 

D. TIMOR-LESTE (Adaptasaun ba kontextu ki’ik)

Elementu Natural  (Alamiah)

Realidade TL

Geografia

Rai ki’ik, montanha, vulnerável ba mudansa klimátika

Rekursu Naturais

Minarai/gas, kafé, turizmu potensiál

Demografia

Populasaun joven (média idade 20 anos)

 

Elementu Social  (Sosial)

Realidade TL

Ideolojia

Demokrasia + prinsípiu sosio-demokrátiku

Polítika

Semi-prezidensiál, koalisaun

Ekonomia

Dependente petrolíferu → diversifikasaun

Sosial-Budaya

Kultura diversa, Igreja forte

Defesa-Seguransa

F-FDTL ki’ik maibé profesional

 

E. AMEASA BOOT BA RESILIÉNSIA TL (2025)

Ameasa

Tipu

Ezemplu

Mudansa klimátika

Mai liur

Subida tasi, siklone

Dependénsia petrolíferu

Mai laran

Fundu Petrolíferu sei mamuk iha 2030

Konflitu interna (2006 style)

Mai laran

Risku instabilidade polítiku

Influénsia externa boot

Mai liur

“Debt trap” ka interferénsia

Korrupsaun

Mai laran

CAC investiga kazus boot

Joventude la iha empregu

Mai laran

Risku protesaun  sosial

 

F. ESTRATÉJIA RESILIÉNSIA NASIONÁL TIMOR-LESTE

Estratéjia

Programa reál

Diversifikasaun ekonomia

Kafé orgániku, turizmu, Projeto Costa Sul, ZEESM Oecusse

Edukasaun no formasaun

INFORDEPE, UNTL, eskola vokasionál, IDN 

Rekonsiliasaun kontinua

Sentru Memória Krise 2006, diálogu veteranu

Reforma justisa

Tribunál mobil, formasaun juiz

Defesa universal sivíl

Servisu obrigatóriu ba joven (diskusaun 2024–2025)

Diplomásia “ponte”

ASEAN + CPLP + Pacific Islands Forum

 

G. REFERÉNSIA TEÓRIKA & DOKUMENTU OFISIÁL

  1. Konstituisaun RDTL 2002 – Artigu 1, 6, 59
  2. Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030
  3. Lei Veteranu n.º 3/2006 (ho alterasaun 2023)
  4. Relatóriu CAVR “Chega!” (2005)
  5. UNDP Timor-Leste National Human Development Report 2024
  6. World Bank – Timor-Leste Public Expenditure Review 2023
  7. Asia Foundation – Tatoli Survey 2024 (konfiansa instituisaun)
  8. Damien Kingsbury (2022). Timor-Leste: Resilience in a Young Nation
  9. José Ramos-Horta (2023). “From Ashes to Resilience” (diskursu Nobel)

FRAZE BOOT BA JOVENTUDE TIMOR:

“Timor-Leste la’ós nasaun ne’ebé frágil – mak nasaun ne’ebé aprende husi dor liu hotu atu sai forte liu tan.” — José Ramos-Horta

“Resiliénsia la’ós de’it iha F-FDTL ka PNTL – mak iha laran povu ne’ebé la haluha nia istória luta.” — Taur Matan Ruak

Se presiza PDF, slide PowerPoint, ka tabela komparasaun ho Indonézia nian “Ketahanan Nasional”, husu de’it! Viva Resiliénsia Nasionál Timor-Leste

 

   


Brasão de armas de Timor-Leste

Adoção 18 de Janeiro de 2007

O escudo nacional de Timor-Leste foi aprovado em 18 de Janeiro de 2007. O emblema é delimitado por duas circunferências concêntricas de cor vermelha, aonde figura a denominação oficial do estado em português: República Democrática de Timor-Leste.

 

Descrição heráldica

No interior do escudo está representado o Monte Ramelau, representado sobre a forma de uma pirâmide assente numa base com três ângulos em preto separada de um rebordo de cor vermelha por uma linha dourada.

 

Dentro da insígnia, na ponta superior figura uma estrela branca de cinco pontas que irradiam outros tantos raios de sol da mesma cor. Debaixo dos raios está representado um livro aberto vermelho de contornos dourados que se apoia numa base da cor dos contornos.

 

À direita da arma encontra-se uma espiga e duas folhas de arroz (hare fulin) e à esquerda uma maçaroca de milho e duas folhas ambas em dourado.

 

Pode ainda observar-se uma arma Kalashnikov AK-47 Galaxi ao lado de uma flecha (rama inan) de cor dourada sobre um arco da mesma cor.

 

Abaixo da insígnia alusiva ao Monte Ramelau aparece escrito numa faixa de cor branca o lema em tons de encarnado que diz: “Unidade, Acção e Progresso” que segundo a Assembleia Nacional representam os valores básicos em que deve basear-se a convivência do seu povo.

 

 G. REFERÉNSIA TEÓRIKA & DOKUMENTU OFISIÁL


  1. Konstituisaun RDTL 2002 – Artigu 1, 6, 59
  2. Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030
  3. Lei Veteranu n.º 3/2006 (ho alterasaun 2023)
  4. Relatóriu CAVR “Chega!” (2005)
  5. UNDP Timor-Leste National Human Development Report 2024
  6. World Bank – Timor-Leste Public Expenditure Review 2023
  7. Asia Foundation – Tatoli Survey 2024 (konfiansa instituisaun)
  8. Damien Kingsbury (2022). Timor-Leste: Resilience in a Young Nation
  9. José Ramos-Horta (2023). “From Ashes to Resilience” (diskursu Nobel)

Comments

Popular posts from this blog

Kursu Edukasaun Sívika- Modulo 1

Medição do Sistema Nacional de Resiliência