REZUMO - INTRODUSAUN EDUKASAUN SIDADANIA
INTRODUSAUN EDUKASAUN SIDADANIA
A. Introdusaun Edukasaun Sidadania
Espíritu luta nasionál ne’ebé hanesan forsa espirituál-mentál, iha tempu
luta Ukun rasik No fó mai ita forsa
extraordináriu. Maibé iha tempu globalizasaun atu habelar independénsia,
presiza luta la’ós fíziku, maibé luta sivil tuir área profisionál ida-idak.
Luta ne’e tenke bazeia ba valor luta nasionál atu nune’e ita nafatin iha vizaun
no konsiensia estadu, atitude no komportamentu ne’ebé hadomi ita nia rain (amar
a pátria) no prioritiza unidade nasionál iha kuadru defesa estadu, atu República
Demokratica de Timor-Leste (RDTL) nafatin lori no hatuur.
Istória importante nasaun
Timor-Leste:
- Époka konquista no defende independénsia
- Époka habelar independénsia ho espiritu luta iha kontestu globalizasaun, ho influénsia instituisaun internasionál no dezenvolvimentu rápidu siénsia no teknolojia.
Edukasaun iha Timor-Leste tenke prepara estudante sira atu sai sidadania
ne’ebé iha kompromisu forte no konsistente atu defende Repúblika Demokratika Timor-Leste.
Esensia Estadu RDTL moderna ne’e bazeia ba nasionalizmu – vontade
kolektiva atu konstrui futuru hamutuk iha estadu ida, maske ema hotu-hotu
diferente iha relijiaun, etnia, raca ka grupu.
Kompromisu forte no konsistente ba prinsípiu nasionalizmu iha vida
sosiedade, nasaun no estadu bazeia ba Konstituisaun RDTL (KRDTL) no valor RDTL
ne’ebé hametin ho valor konstitusionál Timor-Leste (Dignidade Umana, Unidade
Nasionál, Demokrasia, Justisa Sosiál, no Paz) presiza reforsa kontinuamente atu
fó komprensaun klean kona-ba Repúblika Demokratika de Timor-Leste.
Desde Proklamasaun Independénsia Restaura iha 20 Maiu 2002 to’o fin de
dékada rua, povo Timor-Leste hasoru desafiu barak ne’ebé ameasa unidade
nasionál. Tan ne’e, presiza komprensaun profundo no kompromisu ne’ebé forte ba
prinsípiu nasionalizmu no konstitusionál iha vida loron-loron.
Presiza evita rejime otoritáriu ne’ebé estrangula direitu sidadania sira
atu prátika prinsípiu demokrasia. Vida demokrátika iha família, komunidade,
governu no organizasaun naun-governu presiza introduz, komprende, internaliza no
implementa. Aleinde ne’e, presiza kria konsiensia Defesa Pátria, respeitu ba
Direitus Umanus, pluralizmu nasionál, prezervasaun ambientál, responsabilidade
sosial, obediénsia ba lei, paga impostu, no atitude anti-korupsaun, kolusaun no
nepotizmu.
Materia Edukasaun Sidadania iha universidade foka ba forma sidadania ne’ebé
komprende no bele implementa nia direitu no obrigasaun atu sai sidadania
Timor-Leste ne’ebé inteligénte, habilidade, no iha karáter ne’ebé bazeia ba
Konstituisaun RDTL.
B. Vizaun, Misaun no Objetivu
Edukasaun Sidadania
1. Vizaun
Edukasaun Sidadania iha ensino
superior sai fonte valor no orientasaun atu dezenvolve programa estudu, ho
objetivu atu ajuda estudante sira atu hametinin nia personalidade hanesan ema
Timor-oan kompletu – ho vizaun intelektuál, relijiózidade, sivilizadu, humanu,
no amor a pátria.
2. Misaun
- Ajuda estudante sira atu
hametin personalidade atu bele konsistente realiza valor báziku
Konstituisaun RDTL, sentimentu nasionalizmu no amor a pátria.
- Iha luta sivil (la’ós fíziku),
domina siénsia, teknolojia no arte ho responsabilidade no moralidade alta.
- Prepara jerasaun foun atu
antisipa mudansa futuru, ho konsiensia estadu, defesa pátria, no komportamentu
ne’ebé hadomi nasaun bazeia ba Konstituisaun.
- Kombate atrasu, pobreza,
desigualdade sosial, korupsaun, kolusaun no nepotizmu ho valor nasionál ne’ebé
forte.
3. Objetivu
a) Fó konhesimentu no kapasidade
báziku kona-ba relasaun entre sidadania ho estadu, inklui edukasaun inisiál
defesa pátria.
b) Estudante sira komprende no
implementa direitu no obrigasaun ho maneira sivilizadu, demokrátiku no honesto.
c) Domina no resolve problema
báziku iha vida sosiedade, nasaun no estadu ho pensamentu krítiku no
responsabilidade bazeia ba Konstituisaun, Vizaun Nasionál no Reziliénsia
Nasionál.
d) Iha atitude no komportamentu
ne’ebé tuir valor luta, amor pátria no pronto sacrifika ba nasaun.
e) Aumenta kualidade ema
Timor-Leste ne’ebé iha moral alta, personalidade forte, independente,
progresivu, reziliente, profesional, produtivu no saudavel fizikamente no
espiritualmente.
C. Fundamentu Edukasaun
Sidadania
1. Fundamentu Filozófiku
Esensia ema hanesan sidadania sukat husi nia kontribuisaun ba nasaun no estadu. Sivilizasaun hasoru ho teknolojia,
maibé la to’o – presiza integridade no nasionalizmu. Edukasaun Sidadania hanorin valor, prinsípiu no norma nasionál kona-ba estadu, demokrasia, direitus umanus,
sosiedade sivil, ho métodu demokrátiku no humanu.
2. Fundamentu Sosiológiku
Timor-Leste hanesan nasaun
pluralista, maibé unifikadu husi unidade iha diversidade – diversidade ne’e sai
rikeza, la’ós motivu atu fratura. Karekter povu Timor-Leste bazeia ba istória:
relijiózu, amigável, tolerante, espiritu nahe bitu bot (lisan), nasionalista,
solidaridade alta. Maibé ohin loron, tendensia violénsia no individualizmu
aumenta. Edukasaun Sidadania presiza reaviva nasionalizmu no identidade
nasionál ne’ebé tuir valor konstitusionál.
3. Fundamentu Jurídiku
- Lei Edukasaun Nasionál Nú. 14/2008 no Lei Baziku Edukasaun
- Dekretu-Lei kona-ba KuríkuluEnsino Superior ne’ebé obriga materia obrigatória: Relijiaun, Valor RDTL (ihakontestu Timor ne’e substitui ho Edukasaun Sívika), Sidadania no Lían Nasional(Tetun no Português).
D. Esensia Edukasaun
Sidadania
Edukasaun Sidadania ne’e esforsu konsiente no planeadu atu hadi’ak vida
nasaun liuhusi dezenvolvimentu identidade no moral nasionál hanesan baze atu
implementa direitu no obrigasaun iha defesa pátria, atu nune’e nasaun
Timor-Leste nafatin moris no gloriosu.
Esensia ne’e hanesan programa edukasaun bazeia ba valor konstitusionál atu
dezenvolve no prezerva valor loloos no moral ne’ebé raiz iha kultura nasionál,
ne’ebé sai identidade ne’ebé manifesta iha komportamentu loron-loron.
Materia ne’e foka ba forma sidadania ne’ebé komprende no bele implementa
direitu no obrigasaun atu sai sidadania Timor-Leste ne’ebé inteligénte,
habilidade no iha karáter forte bazeia ba Konstituisaun RDTL.
Objetivu prinsipál Edukasaun Sidadania iha Timor-Leste:
- Forma konsiensia katak demokrasia garante direitu hotu-hotu
- Dezenvolve atitude positivu husi konhese valor to’o implementa nia iha vida real
- Kria sidadania ne’ebé inteligénte, dignu no ativu iha vida nasionál no estadu.
Função prinsipál:
Harii, dezenvolve no prezerva valor konstitusionál no norma nasionál ho
maneira dinámika no responsabilidade – atu Timor-Leste sai nasaun ne’ebé
demokratiku, justu, pacífiku no prosperu tuir mehi konstituinte sira iha 2002 no fundador sira.
A. Signifikadu Identidade
Nasionál
Eksisténsia estadu sai obrigatóriu wainhira presiza konstrui identidade
nasionál. Identidade nasionál presiza konstrui atu hatudu marka ka sinál ne’ebé
koloka ba ema ida, grupu, organizasaun, sosiedade, ka nasaun. Ema hanesan
kriatura “monoduális” (indivíduu no sosiál hamutuk) iha nia marka úniku.
Família, sosiedade, nasaun ka estadu mós iha nia karakterístika úniku.
Tuir disionáriu, identidade nasionál forma husi rua liafuan:
- Identidade = karakterístika espesiál
- Nasionál = ne’ebé pertence ba nasaun ida
Iha kontestu Edukasaun Sidadania Timor-Leste, identidade nasionál signifika
karakterístika espesiál nasionál – marka
ka karakterístika ne’ebé distingue nasaun Timor-Leste ho nasaun seluk iha mundu.
Estadu independente no soberanu hotu-hotu esforsa atu iha identidade
nasionál atu bele konhesidu husi nasaun seluk iha mundu. Identidade nasionál
ne’e proteje no garante kontinuasaun nasaun ho dignidade no igualdade ho nasaun
seluk, no simultaneamente une povu tomak.
Identidade Nasionál Timor-Leste mak karakterístika espesiál povu
Timor-Leste nian ne’ebé hetan raiz iha kultura, istória, luta rezisténsia, no
valor konstitusionál ne’ebé manifesta iha vida loron-loron.
Integrasaun Nasionál mak prosesu une diferensa hotu-hotu iha estadu ida atu
alkansa harmonia iha teritóriu ida, liuliu iha aspeitu polítiku no
antropolojiku.
Timor-Leste hetan kompostu husi etnia barak (tetun, mambae, bunak, makasae,
fataluku, etc.), diferensa relijiaun, ilha rua ne’ebé separa husi tasi. Valor ne’ebé
diferente ne’e depois une no harmoniza iha Konstituisaun RDTL (espesialmente
Seksaun 1–6) ho lema “Unidade Nasionál iha Diversidade” (hanesan RDTL).
Elemento Prinsipál Formasaun Identidade Nasionál
Timor-Leste
1. Etnia / Suku
Timor-Leste iha etnia liu 16 ho
dialetu liu 30. Diversidade ne’e sai rikeza, la’ós ameasa.
2. Reliijiaun
Povu Timor-Leste iha karakter
relijióz forte. Relijiaun ofisiál: Katólika (97%), Protestante, Islám,
Hinduísmo no animizmu tradisionál (tarabandu, lia nain). Konstituisaun garante
liberdade relijiaun no igualdade.
3. Kultura
Kultura Timor-Leste hetan
influénsia Austronézia, Melanézia, Português, no Indonézia. Manifesta iha uma
adat, tais, dansa (tebe, likurai), música, artesanatu (tais), no sistema
parentescu matrilineál/patrilineál tuir etnia.
4. Lian
Lian ofisiál: Tetun no
Português.
Lian traballu: Ingles no Indonézia .
Lian local barak (16+) sai parte
importante identidade lokál.
Tipu Identidade Nasionál
Timor-Leste
|
Tipu
Identidade |
Ezemplu
iha Timor-Leste |
|
Fundamentál |
Konstituisaun
RDTL 2002 (espesialmente preámbulu no Seksaun 1–6) |
|
Instrumentál |
-
Konstituisaun RDTL - Bandeira
Nasional (bandeira ahi matan) - Emblema
Estadu (emblema ho uma kain) - Lian
ofisiál: Tetun & Português - Hino
Nasional: “Pátria, Pátria” |
|
Naturál |
- Estadu
costeiro ho ilha rua (Timor + Ataúro + Jaco) - Diversidade etnia, lian,
kultura - Istória rezisténsia 24 anos |
|
Istóriku |
Luta ba
independénsia, rezisténsia 1975–1999, restorasaun 2002 |
B. Esensia Povu no Estadu
1. Sosiedade
Ema la bele moris mesak – presiza
ema seluk. Grupu ema ne’ebé interaje hamutuk forma sosiedade. Iha Timor-Leste,
sosiedade bazeia ba uma lisan, suku, no knua.
2. Nasaun (Povu)
Nasaun mak grupu ema ne’ebé iha
teritóriu ida, istória hamutuk, luta hamutuk, no sente nasaun ida.
Povu Timor-Leste nia deklarasaun
identidade nasionál klaru liu iha Proklamasaun Independénsia 28 Novembru 1975
no Restorasaun 20 Maiu 2002.
3. Estadu
Estadu mak organizasaun povu ho
podér soberanu.
elementu obrigatóriu 3:
- Povu
- Teritóriu
- Governu soberanu
Elementu fakultativu: Rekonese mentu husi estadu seluk
(de facto ka de jure).
Objetivu Estadu Timor-Leste (tuir Preámbulu Konstituisaun RDTL):
1. Proteje povu tomak no teritóriu nasionál
2. Promove dezenvolvimentu ekonómiku no sosial
3. Garante direitu báziku no dignidade umanu
4. Kontribui ba paz mundial no justisa internasionál
C. Karakterístika Identidade
Nasionál Timor-Leste
1. Istória luta rezisténsia 24 anos (1975–1999)
2. Esperiénsia okupasaun no restaurasaun independénsia iha 2002
3. Kompromisu nasionál: Konstituisaun RDTL
4. Kultura nasionál ne’ebé mistura tradisionál ho moderna
5. Lian nasionál: Tetun no Português
6. Vizasaun nasionál: Valor konstitusionál (Dignidade Umana, Unidade,
Demokrasia, Justisa Sosiál, Paz)
7. Karakterístika jeográfiku: Estadu costeiro ho montanha barak, kostas
boot
8. Lema nasionál: “Unidade Nasionál iha Diversidade” (diversidade etnia no
kultura maibé nasaun ida)
D. Prosesu Sai Nasaun no Estadu
iha Timor-Leste
- 1512–1975: Kolonializmu Português
- 1975: Proklamasaun Independénsia husi FRETILIN
- 1975–1999: Okupasaun Indonézia + rezisténsia
- 1999: Referendu – 78,5% hili independénsia
- 2002: Restorasaun Independénsia – sai Repúblika Demokrátika Timor-Leste
(RDTL)
Fator ne’ebé forma povu Timor-Leste:
- Ligasaun primordial (suku, lia inan, kultura lokál)
- Istória luta hamutuk
- Lider karismátiku (Xanana Gusmão, Nicolau Lobato, José Ramos-Horta, Mari
Alkatiri, Taur Matan Ruak, etc.)
- Konsensus nasionál: Konstituisaun 2002
- “Unidade Nasionál iha Diversidade”
E. Komprensaun Nasionál
(Nasionalizmu) Timor-Leste
Nasionalizmu Timor-Leste mak sentimentu amor pátria ne’ebé bazeia ba:
1. Istória rezisténsia no sacrificiu povu tomak
2. Konsiensia katak rai ida ne’e sagradu
3. Kompromisu atu defende soberania no unidade nasionál
4. Valor konstitusionál hanesan “ideolojia aberta” ne’ebé inkluzivu
Konkluzaun Kapítulu
Identidade nasionál Timor-Leste hetan forma husi istória luta, diversidade
etnik-kulturais, no konsensus konstitusionál iha 2002. Nia la’ós de’it símbolo,
maibé konsiensia kolektiva ne’ebé tenke kultiva kontinuamente liu husi
Edukasaun Sidadania iha eskola no universidade, atu nune’e jerasaun foun
nafatin haraik an ba pátria no defende unidade nasionál iha diversidade.
III. INTEGRASAUN NASIONÁL
A. Signifikadu Integrasaun
Nasionál
Integrasaun husi
liafuan Ingles “integration” = keseluruhan, kesempurnaan. "integrasaun" ne'ebé signifika perfeisaun ka
integridade.
Integrasaun nasionál mak esforsu no prosesu atu une diferensa hotu-hotu iha
estadu ida (etnia, relijiaun, kultura, lian, kostume) atu alkansa harmonia no
unidade nasionál.
Timor-Leste hanesan nasaun plural liu (16 etnia ofisiál, liu 30 dialetu,
diferensa reliziaun, kultura lokál diferente), tan ne’e integrasaun nasionál sai
desafiu boot maibé mós sai forsa boot.
Fator sira ne’ebé kria integrasaun
nasionál iha Timor-Leste:
1. Istória luta rezisténsia hamutuk 24 anos (1975–1999) → kria sentimentu
“senasib-seperjuangan-luta hamutuk ba ukun rasik an”
2. Referendu 1999 (78,5% hili independénsia) → prova vontade povu tomak atu
hamrik no dissidi iha asaun
3. Restorasaun Independénsia 20 Maiu 2002 → deklarasaun unidade nasionál
4. Konsensus nasionál: Konstituisaun RDTL 2002
5. Símbolu nasionál: Bandeira, Hino “Pátria”, Emblema Estadu, Lian ofisiál
(Tetun & Português)
6. Lema nasionál: “RDTL - Unidade, Asaun no Progresu”
Fator sira ne’ebé sai desafiador iha
integrasaun nasionál:
1. Diversidade etnia, lian, kultura lokál ne’ebé forte tebes
2. Teritóriu ki’ik maibé difísil atu asesu (montanha, estrada a’at)
3. Trauma pasadu okupasaun no konflik internus 2006
4. Disigualdade ekonómiku entre Dili ho distritu sira
5. Etnosentrismu lokál (grupu balu hanoin nia kultura di’ak liu)
6. Politika partidu ne’ebé uza identidade lokál atu divide povu
Ezemplu forma integrasaun nasionál iha Timor-Leste:
- Festival kultura nasionál iha Dili (kada distritu aprezenta dansa, tais,
música lokál)
- Programa rádio no TV nasional iha Tetun
- Toleránsia relijioza boot (Katólika 97%, maibé Islám, Protestante, Hindu )
- Uza tais husi distritu seluk iha festa nasionál
- Projetu infraestrutura nasionál (estrada Suai–Beaço, Tasi Mane) ne’ebé
liga nasaun tomak
B. Istória Dezenvolvimentu
Integrasaun Nasionál iha Timor-Leste
|
Períodu |
Acontecementu
Importante |
Impaktu
ba Integrasaun |
|
Séklu XIV–XVI |
Reinu lokál
barak (Wehali, Luca, Motael, etc.) |
Integrasaun lokál de’it |
|
1702–1975 |
Kolonializmu Português |
Kria identidade “Timor Português” |
|
1975 |
Proklamasaun independénsia
FRETILIN |
Primeira tentativa unidade
nasionál |
|
1975–1999 |
Okupasaun Indonézia + rezisténsia |
Rezisténsia
kria unidade nasionál forte liu |
|
1999 |
Referendu + intervensaun INTERFET |
Povu tomak hili independénsia |
|
2002 |
Restorasaun Independénsia |
Nascimentu
RDTL hanesan estadu modernu |
|
2006 |
Krizi
polítiku-loron/los (loromonu–lorosa’e) |
Teste boot ba
unidade nasionál |
|
2012–agora |
Rekonsiliasaun nasionál +
dezenvolvimentu distritu |
Integrasaun ne’ebé kontinua |
Dezintegresaun mak prosesu ida ne’ebé hamenus unidade nasionál, liuliu
wainhira konflik etniku, grupos, relijiozu ka rejionál sai dominán.
Ezemplu dezintegresaun iha Timor-Leste:
- Krizi 2006 (konflik loromonu–lorosa’e) → rezulta dezlokamentu 150.000 ema
- Konflik jovem martiál (grupus ritual artemarsiais) entre distritu
- Diskursu polítiku ne’ebé uza identidade rejionál atu divide povu
- Sentimento “ami–sira” entre Dili ho distritu sira
D. Estratéjia atu Reforsa
Integrasaun Nasionál iha Timor-Leste
1. Asimilasaun → adaptasaun tebes iha Timor-Leste (lingua , cultura no hahan )
2. Akulturasaun → di’ak liu → mistura kultura lokál ho elementu moderna
nasional (ezemplu: dansa tradisionál ho música moderna iha festival)
Estratéjia ne’ebé efikaz iha Timor-Leste:
1. Edukasaun Sidadania obrigatória iha eskola no universidade → ensina
istória rezisténsia, Konstituisaun, no “Unidade iha Diversidade”
2. Programa nasional “Rehabilita Uma Tradisional ” – troca uma adat entre distritu
3. Uza Tetun hanesan lian unidade iha eskola, igreja, mídia
4. Festival kultur nasionál anual
5. Dezenvolvimentu ekonómiku balansiadu entre Dili ho distritu
6. Rekonsiliasaun nasionál liu husi Komisaun Verdade no Rekonsiliasaun
(CAVR) no Comissão Verdade e Amizade
7. Lider polítiku no relijiozu sira promove diskursu unidade (Xanana, Taur,
Bispu sira)
8. Lei kontra diskriminasaun etnia relijiaun (Kódigu Penal art. 131–133)
Konkluzaun Kapítulu
Integrasaun nasionál iha Timor-Leste la’ós de’it Mehi – maibé realidade ne’ebé
povu tomak hasoru ho sacrificio no loro-loron durante 24 anos rezisténsia. Unidade
nasionál sai “arma sagrada” povu Timor-Leste nian. Wainhira ita hotu haraik
Konstituisaun RDTL, respeita diversidade, no servisu hamutuk ba dezenvolvimentu
nasionál, ida ne’e mak integrasaun nasionál ne’ebé moris no forte.
“Unidade Nasionál – Ami nia Rai, Ami nia Futuru!”
ESTADU NO KONSTITUISAUN
A. ESTADU
1. Signifikadu Estadu
Defenisaun husi autor barak:
|
Autor |
Defenisaun
(traduzidu ba Tetun) |
|
Aristóteles |
Estadu = grupu
família no povu sira ne’ebé moris hamutuk atu alkansa vida di’ak |
|
Platão |
Estadu = ema
barak ne’ebé kontinua dezenvolve no evolui |
|
Miriam Budiardjo |
Estadu =
teritóriu ida ho povu ne’ebé hetan lideransa husi ofisiál sira ho podér
obrigatóriu |
|
R. Djokosutono |
Estadu =
organizasaun ema ne’ebé hetan governu ida hanesan |
|
Max Weber |
Estadu =
instituisaun ne’ebé iha monopóliu legítimu ba uza violénsia fízika iha
teritóriu ida |
Defenisaun ne’ebé uza iha Timor-Leste (Konstituisaun RDTL Art. 1):
“Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) mak Estadu demokratiku, soberanu,
independente no unitáriu bazeia ba vontade povu no respeitu ba dignidade pessoa
umana.”
2. Karakterístika Estadu
Estadu iha 3 karakterístika esensiál ne’ebé la iha iha organizasaun seluk:
|
Karakterístika |
Signifikadu
iha Timor-Leste |
|
Obrigada |
Estadu bele
uza forsa legítima (Polísia Nasional Timor-Leste – PNTL, F-FDTL) atu garante
lei |
|
Monopóliu |
De’it Estadu
mak bele define lei, koleta impostu, no deklarar guerra |
|
Cobre hotu |
Lei aplika ba
ema hotu iha teritóriu (la iha esepsaun) |
|
Elementu |
Ezemplu
iha Timor-Leste |
|
Povu |
Povu
Timor-Leste (±1,34 milhão iha 2025) |
|
Teritóriu |
14.950 km² +
zona ekonómiku ekskluzivu (ZEE) + ilha Ataúro + Jaco |
|
Governu soberanu |
Prezidente
Repúblika, Primeiru-Ministru, Parlamentu Nasionál |
|
Kapasidade relasaun internasionál |
ONU membru
nú. 191 (2002), Membro ASEAN , G7+, CPLP, PIF. |
→ Rekonesementu de jure husi 192 estadu (kompletu).
4. Objetivu no Funsaun Estadu Timor-Leste
(Tuir Preámbulu no Art. 6 Konstituisaun RDTL)
|
Objetivu
Prinsipál |
Artigu
Konstituisaun |
|
Defende no
garante independénsia nasionál |
Art. 1 & 6.a |
|
Garante no
promove direitu fundamentál povu |
Art. 6.b & 16–58 |
|
Promove
dezenvolvimentu ekonómiku, sosial, kulturál |
Art. 6.c |
|
Defende no
garante igualdade jéneru |
Art. 6.d & 17 |
|
Proteje
ambientál no prezerva rekursu naturál |
Art. 6.f & 61 |
|
Kontribui ba
paz no seguransa mundial |
Art. 6.e |
Funsaun mínimu estadu:
2. Promove justisa (tribunál sira)
3. Garante bem-estar sosial (saúde, edukasaun, proteksaun sosial)
4. Defesa nasionál
5. Relasaun internasionál
B. KONSTITUISAUN
1. Signifikadu Konstituisaun
- Lei suprema ne’ebé regula organizasaun estadu
- Define podér sira, direitu povu, no mekanismu governu
- Limita podér atu evita abuzu
Tipu konstituisaun:
- Eskrita → dokumentu úniku (ex: Konstituisaun RDTL 2002)
- La Eskrita→ konvensaun, kostume konstitusionál (iha Timor-Leste menus
liu)
2. Konstituisaun Repúblika Demokrátika
Timor-Leste (2002)
|
Karakterístika |
Detallu |
|
Data promulga |
20 Maiu 2002 |
|
Nú. Artigo |
170 Artigos + Preámbulu |
|
Língua ofisiál konstituisaun |
Tetun no Português |
|
Sistema governu |
Semi-prezidensiál (Prezidente
+ Primeiru-Ministru) |
|
Prinsípiu fundamentál |
Soberania
povu, separasaun podér, estadu direito demokratiku |
|
Direitu fundamentál |
Seksaun II
(Art. 16–58) – direitu moris, liberdade, igualdade, etc. |
Istória konstituisaun
Timor-Leste
|
Períodu |
Konstituisaun
/ Lei Báziku |
|
1975 |
Konstituisaun
RDTL (FRETILIN) – la implementa |
|
1976–1999 |
Okupasaun Indonézia – uza UUD 1945 |
|
1999–2002 |
UNTAET Regulation No. 2001/2
(transisaun) |
|
20 Maiu 2002–agora |
Konstituisaun RDTL 2002 (iha vigor) |
3. Estrutura Konstituisaun RDTL 2002
|
Parte |
Konteúdu
Prinsipál |
|
Preámbulu |
Istória luta,
rezisténsia, valor independénsia |
|
Parte I |
Prinsípiu
fundamentál no objetivu estadu |
|
Parte II |
Direitu,
Dever no Garantia Fundamentál |
|
Parte III |
Organizasaun
podér polítiku (Prezidente, Parlamentu, Governu, Tribunál) |
|
Parte IV |
Organizasaun ekonómiku no
finansiál |
|
Parte V |
Defesa no seguransa nasionál |
|
Parte VI |
Garantia no revizaun
konstitusionál |
C. Relasaun Estadu ho Konstituisaun
iha Timor-Leste
1. Konstituisaun sai lei suprema (Art. 2):
→ Lei hotu-hotu tenke la kontra
Konstituisaun.
2. Estadu sai “Estadu Direito Demokrátiku” (Art. 1):
→ La’ós estadu podér, maibé estadu
lei.
3. Soberania reside ba povu (Art. 7):
→ Povu mak “constitution power” –
podér konstituente origináriu.
4. Konstituisaun limita podér estadu atu:
- Proteje direitu umanu
- Garante separasaun podér
(legislativo, eksekutivu, judisiál)
- Evita otoritarismu ka abuzu
podér
REFERÉNCIA TEÓRIKA (ba
estudante universidade)
1. Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (2002).
2. Montevideo
Convention on the Rights and Duties of States (1933).
3. Weber, Max (1922).
Wirtschaft und Gesellschaft – konsep monopóliu violénsia legítima.
4. Kaelan (2010). Pendidikan Kewarganegaraan. Paradigma.
5. Miriam Budiardjo (2010). Dasar-Dasar Ilmu Politik. Gramedia.
6. Shoesmith, Dennis
(2011). “Political Parties and Groupings of Timor-Leste”. ANU.
7. Leach, Michael &
Kingsbury, Damien (2013). The Politics of Timor-Leste: Democratic Consolidation
after Intervention. Cornell
SEAP.
8. Lei N.º 1/2002 – Estatutu Servidor Públiku (komplementa
konstituisaun).
9. Lei N.º 3/2009 – Lei Baziku Defesa Nasionál.
Fraze importante ba estudante Timor-Leste:
“Konstituisaun la’ós de’it papel – mak alma Estadu no promessa povu ba
jerasaun mai.”
6. KONSEITU NO PRAKTIKA DEMOKRASIA
A. SIGNIFIKADU DEMOKRASIA (Saída mak Demokrasia?)
Etimolojia Demokrasia (Yunani):
- Demos
= povu
- Kratos = podér /
governu → Demokrasia = podér iha povu nia liman
Defenisaun badak ne’ebé di’ak liu
(Abraham Lincoln): “Governu HUSI povu, BA povu, no IHA
povu” (Government OF the people, BY the
people, FOR the people)
Defenisaun
simples iha Tetun: Demokrasia mak sistema ne’ebé povu mak decide, povu mak hili lider, no
governu tenke servisu ba povu nia di’ak.
|
Autor
/ Fonte |
Defenisaun
iha Tetun (simples) |
|
Abraham Lincoln |
Governu husi
povu, ba povu, iha povu |
|
Joseph Schumpeter |
Eleisaun hanesan “merkadu” atu
hili lider |
|
Robert Dahl |
Partisipasaun + kompetisaun
(poliarkia) |
|
Konstituisaun RDTL (Art. 1 &
6) |
Estadu
demokratiku bazeia ba vontade povu |
B. INDIKADOR DEMOKRASIA (Sinais ne’ebé
hatudu nasaun ida demokratiku)
|
Indikador
(tuir Robert Dahl no Powell) |
Iha
Timor-Leste (realidade 2025) |
|
1. Eleisaun
livre, justu no regular |
Eleisaun
prezidensiál/parlamentar kada 5 anos |
|
2. Votu
universal (ema hotu >17 anos) |
Sim, inklui
feto, jovem, ema ho defisiénsia |
|
3. Liberdade expressão no imprensa |
Art. 40 &
41 Konstituisaun – imprensa livre (maibé iha kazu intimidasaun) |
|
4. Liberdade
forma partidu no ONG |
± 30 partidu rejistadu e 300 NGOs |
|
5. Aksesu ba informasaun
alternatif |
Internet, rádio komunidade, jornal |
|
6. Governu
responde ba vontade povu |
Mekanizmu petisaun, demonstrasaun
pasífika |
|
7. Independénsia tribunál |
Art. 118–124
– tribunál independente (maibé influénsia polítika sei iha) |
C. TRADISAUN TOLU KONA-BA DEMOKRASIA
|
Tradisaun |
Ideia
boot |
Ezemplu
iha TL |
|
Klasiku (Aristóteles) |
Governu ba
ema hotu ne’ebé kualifikadu |
— |
|
Medievál |
Soberania iha liman povu |
— |
|
Kontemporánea |
Repúblika demokratiku |
Timor-Leste 2002 |
Tipu Demokrasia Modernu
|
Tipu |
Karakterístika |
Iha
TL |
|
Demokrasia Protetora |
Proteje merkadu livre |
Parcialmente |
|
Demokrasia Dezenvolvimentu |
Eduka povu atu partisipa |
Objetivu edukasaun sivika |
|
Demokrasia Partisipativa |
Povu partisipa diretamente |
Konsulta suku, lider komunitáriu |
D. DEMOKRASIA IHA TIMOR-LESTE
(Prátika Real)
Konstituisaun RDTL 2002 – “Livru boot” demokrasia Timor nian
|
Artigu
importante |
Saída
mak regula? |
|
Art. 1 |
Estadu demokratiku, soberanu,
independente |
|
Art. 6 |
Objetivu:
defende independénsia, promove direitu umanu, dezenvolvimentu |
|
Art. 7 |
Soberania
reside ba povu (kedaulatan povu) |
|
Art. 65–76 |
Eleisaun prezidensiál no
parlamentar |
|
Art. 93 |
Primeiru-Ministru
hetan votu confiança husi Parlamentu Nasionál |
|
Art. 106 |
Governu responde ba Parlamentu |
Sistema Governu
Timor-Leste → Semi-Prezidensiál (Prezidente + Primeiru-Ministru + Parlamentu
Nasionál)
|
Instituisaun |
Hili
oinsá? |
Poder
boot |
|
Prezidente Repúblika |
Diretamente husi povu (2 volta) |
Veto lei,
komandante suprema F-FDTL |
|
Primeiru-Ministru |
Partidu/boot
koalisaun ne’ebé manán iha Parlamentu |
Xefe Governu |
|
Parlamentu Nasionál |
Eleisaun proporcional kada 5 anos |
Halo lei, aprova orsamentu |
|
Períodu |
Sistema |
Observasaun |
|
1975 |
Proklamasaun FRETILIN |
La implementa |
|
1976–1999 |
Okupasaun Indonézia |
Sistema otoritáriu |
|
1999–2002 |
Transisaun ONU (UNTAET) |
Prepara konstituisaun |
|
2002–agora |
Repúblika Demokrátika |
Eleisaun livre desde 2001/2002 |
Eleisaun boot iha TL
|
Tinan |
Tipu
Eleisaun |
Vencedor |
|
2001 |
Asembleia Konstituinte |
FRETILIN |
|
2007 |
Parlamentar |
CNRT (koalisaun) |
|
2012 |
Prezidensiál |
Taur Matan Ruak |
|
2017 |
Parlamentar |
FRETILIN (koalisaun) |
|
2018 |
Parlamentar antecipada |
Aliansa AMP (Xanana) |
|
2022 |
Prezidensiál |
José Ramos-Horta |
|
2023 |
Parlamentar |
CNRT (Kay Rala Xanana) |
E. DESAFIU DEMOKRASIA IHA TIMOR-LESTE
(2025)
|
Desafiu |
Realidade |
|
Kultúra patronatu no klientelismu |
Sei forte iha kampanha |
|
Korrupsaun |
CPL (Komisaun Anti-Korrupsaun)
servisu maibé kazu barak |
|
Partisipasaun feto |
38–40% deputada (boot iha mundu!) |
|
Joven no partisipasaun |
Votu obrigatóriu → taxa
partisipasaun >80% |
|
Liberdade imprensa |
Rank 10 iha mundu (Reporters
Without Borders 2024) |
F. FRAZE IMPORTANTE BA ESTUDANTE TIMOR
- “Demokrasia
la’ós de’it eleisaun – mak responsabilidade povu atu kontrola nia lider.”
- “Se povu
la partisipa, demokrasia sai de’it naran iha papel.”
- “Iha
Timor-Leste, demokrasia sei joven – tenke ami hotu hamnasa atu sai di’ak liu
tan.”
REFERÉNSIA TEÓRIKA (ba traballu universidade)
- Konstituisaun
Repúblika Demokrátika Timor-Leste (2002) – versãun Tetun no
Português.
- Dahl, Robert A. (1989). Democracy and Its Critics.
- Schumpeter, Joseph (1942). Capitalism, Socialism and
Democracy.
- Shoesmith, Dennis (2013). “Political Parties and the
Democratic Transition in Timor-Leste”.
- Leach, Michael (2017). Nation-Building and National
Identity in Timor-Leste.
- Kingsbury, Damien (2018). Politics in Contemporary
Southeast Asia.
- Relatóriu Freedom House 2024 – Timor-Leste “Free” (score 72/100).
- Asia Foundation – Timor-Leste National Survey 2023 (partisipasaun sivika).
- Lei
Eleitoral N.º 6/2006 (ho alterasaun to’o 2022).
Viva
Demokrasia! Viva Povu Timor-Leste!
A. TIMOR-LESTE NU’UDAR ESTADU
DIREITU (Estado de Direito)
Konstituisaun RDTL 2002 –
Artigu 1 ayat (1):
“Repúblika Demokrátika Timor-Leste mak Estadu demokratiku no soberanu, bazeia
ba primasia lei (supremasia direitu) no ba vontade povu.”
→ Timor-Leste la’ós “Estadu
podér” (machtsstaat), maibé “Estadu direitu” (rechtsstaat). Governu,
Prezidente, Parlamentu, Tribunál – hotu tenke obedece lei. Lei mak “rainha”.
Istória badak kona-ba
ideia Estadu Direitu
|
Tempu
/ Pensadór |
Ideia
boot (simples) |
Relevánsia
ba TL |
|
Platão (Yunani kuno) |
Governu tenke
tuir norma (nomos) |
Supremasia lei |
|
Aristóteles |
Lei tenke garante
justisa ba povu |
Justisa sosial |
|
Abad 17–19 (Europa) |
Rechtsstaat (Eropa kontinental)
& Rule of Law (UK/USA) |
TL adopta rua ne’e |
|
Franklin D. Roosevelt (1933) |
New Deal → Estadu Welfare (Estadu
Kesejahteraan) |
TL iha SUS,
PN, bolsa família, etc. |
Tipu Estadu Direitu
|
Tipu |
Karakterístika |
Iha
Timor-Leste |
|
Estadu Direitu Klasiku/Formál |
Governu la
bele halo saida de’it se la iha lei |
Art. 2, 69 Konstituisaun |
|
Estadu Direitu Modernu/Materiál |
Governu tenke
aktivu atu garante justisa sosial |
Art. 6 (objetivu Estadu) |
B. KARAKTERÍSTIKA ESTADU DIREITU
TIMOR-LESTE
(Tuir Konstituisaun RDTL +
prinsípiu internasionál)
|
Prinsípiu
/ Karakterístika |
Artigu
Konstituisaun |
Ezemplu
real iha TL |
|
Supremasia Lei |
Art. 1, Art. 2 |
Lei ida-idak
tenke la kontra Konstituisaun |
|
Igualdade perante lei |
Art. 16 & 17 |
Ema hotu hanesan iha justisa |
|
Proteksaun Direitu Umanus |
Art. 16–59 |
Direitu moris, liberdade,
propriedade |
|
Separasaun Poder |
Art. 69 |
Prezidente – Parlamentu – Governu
– Tribunál |
|
Tribunál independente |
Art. 118–124 |
Tribunál Distritál,
Tribunál Rekursu, Tribunál Supremu |
|
Orinsipiu Legalidade |
Art. 71 |
Governu la
bele halo buat ne’ebé la iha lei |
|
Kontrolu konstitusionál |
Art. 124 |
Tribunál
Rekursu (fungsi MK) bele kansela lei ne’ebé kontra Konstituisaun |
C. INSTITUISAUN DEFENDE DIREITU IHA
TIMOR-LESTE
|
Instituisaun |
Lei
baze |
Função
boot |
|
Polísia
Nasionál Timor-Leste (PNTL) |
Lei Orgánika
PNTL (2009, ho alterasaun) |
Investiga,
prevene krime, manutén ordem |
|
Ministériu Públiku (Prokuradória) |
Konstituisaun Art. 133 |
Akuzadór
públiku, defende interesu Estadu |
|
Tribunál
Distritál (Dili, Baucau, Suai, Oecusse) |
Lei n.º 2/2003 |
Primeira instánsia (pidana &
sivíl) |
|
Tribunál Rekursu (Dili) |
Konstituisaun Art. 124 |
Apelu + kontrolu konstitusionál |
|
Provedoria
Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) |
Lei n.º 7/2004 |
Ombudsman – investiga abusus poder |
|
Komisaun Anti-Korrupsaun (KAK/CAC) |
Lei n.º 8/2009 |
Investiga korrupsaun |
|
Defensoria Públika |
Dekretu-Lei n.º 14/2011 |
Advogadu
grátis ba ema ki’ak |
Estrutura Tribunál iha Timor-Leste
(2025)
|
Nível |
Naran
Tribunál |
Lokalizasaun |
|
Primeira Instánsia |
Tribunál Distritál (4) |
Dili, Baucau, Suai, Oecusse |
|
Apelu |
Tribunál Rekursu |
Dili |
|
Kasasaun / Kontrolu Konstitusionál |
Tribunál Rekursu (kolejiál) |
Dili |
|
Tribunál Mobil (kazus espesiál) |
Lei prevé |
Área rurál |
D. DESAFIU APLIKASAUN DIREITU IHA
TIMOR-LESTE (2025)
|
Desafiu |
Realidade |
|
Aksesu
justisa iha área rurál |
Tribunál mobil sei limitadu |
|
Kapasidade juiz no prokuradór |
Formasaun
kontinua iha CENTRO JUDICIAL Ciacoli. |
|
Korrupsaun |
CAC investiga barak kazus boot |
|
Kultúra
“hadia husi uma-laran” |
Barlaki uza mekanizmu tradisionál
(nahe biti boot) |
|
Impunidade kazus pasadu (1999,
Krise 2006) |
Prosesu
rekonsiliasaun CAVR + kazus iha tribunál |
E. FRAZE IMPORTANTE BA ESTUDANTE TIMOR
- “Lei la’ós
buat ne’ebé mate iha papel – mak hanesan ai-hun ne’ebé proteje povu.”
- “Se lei la
aplika ho justu, Estadu sai fraku.”
- “Defende
direitu la’ós de’it servisu polísia ka juiz – mak responsabilidade povu
tomak.”
REFERÉNSIA TEÓRIKA (ba traballu universidade)
- Konstituisaun
Repúblika Demokrátika Timor-Leste (2002) – versaun Tetun no
Português.
- Lei n.º
2/2003 –
Estatutu Judisiál (ho alterasaun).
- Lei
Orgánika PNTL (Dekretu-Lei n.º 9/2009).
- Lei
Ministériu Públiku (Lei n.º 14/2011).
- Relatóriu UNDP – Access to Justice in Timor-Leste (2022).
- JSMP (Judicial System Monitoring Programme) – Relatóriu anuál 2004–2025.
- Asia Foundation – Timor-Leste Law and Justice Survey
2023.
- International Crisis Group – “Timor-Leste’s Rule of Law” (2021).
- Dicey, A.V.
(1885). Introduction to the Study of the Law of the Constitution
(konseitu Rule of Law).
- Stahl, Julius
(1832). Konseitu Rechtsstaat.
Viva Lei! Viva
Justisa ba Povu Timor-Leste!
8. VIJAUN NASIONÁL TIMOR-LESTE
A. SIGNIFIKADU “VIJAUN NASIONÁL TIMOR-LESTE”
Vijaun Nasionál mak maneira
povu Timor-oan hare nia-an rasik no nia rai-laran (geografia, istória, kultura,
aspirasaun) ho lensa ida ne’ebé bazeia ba:
- Konstituisaun RDTL 2002 (Artigu 1, 6, 9)
- Prinsípiu Unidade Nasionál
- Prinsípiu
Timor-oan: “Unidade iha Diversidade” (Artigu 59)
Definisaun
simples ba estudante “Vijaun Nasionál Timor-Leste mak maneira povu Timor-oan
hare nia-an rasik, nia rain, nia kultura, nia istória luta, no nia futuru
hanesan nasaun ki’ik maibé soberanu ida ne’ebé iha fatin espesiál iha mundu.”
B. DEFINISAUN VIJAUN NASIONÁL
TIMOR-LESTE (Tuir espertu Timor nian)
|
Espertu
/ Instituisaun |
Definisaun
(Tetun simples) |
|
Prof. Dr.
José Teixeira (UNTL) |
“Vijaun
nasionál mak lensa ida ne’ebé liga rai Timor tomak (Oi-Kusi to Valu Sobe) ho
identidade Timor-oan” |
|
Xanana Gusmão (2002–2007) |
“Timor-Leste
sei sai ponte entre Ázia no Pasífiku, ho kultura Lusófonu no ASEAN” |
|
Taur Matan Ruak (2018) |
“Unidade
nasionál la’ós de’it iha mapa – mak iha laran povu tomak” |
|
Dr. Aurélio
Guterres (Rektor UNTL) |
“Vijaun
nasionál tenke inklui prinsípiu justisa restorativu no rekonsiliasaun
nasionál” |
|
Konstituisaun RDTL Art. 6 (e) |
“Promove
unidade nasionál no koesão sosial” |
C. ANTESEDENTE BA VIJAUN NASIONÁL
TIMOR-LESTE
|
Aspektu |
Realidade
Timor-Leste |
|
Geografia |
Rai ki’ik
maibé estratejiku: entre Indonézia, Australia no mar Timor |
|
Istória |
450 anos
koloniál + 24 anos okupasaun + independénsia 2002 |
|
Kultura |
16–20 lian
nasionál, rituál lokál, Igreja Katólika 97% |
|
Trauma kolektivu |
Krime kontra
umanidade 1975–1999 → prosesu rekonsiliasaun (CAVR, CVA) |
|
Ekonomia |
Minarai,
kafé, potensia turizmu, agrikultura |
|
Posisaun jeopolítiku |
“Ponte” ASEAN
– CPLP – Pasífiku Sudoeste |
D. PILAR VIJAUN
NASIONÁL TIMOR-LESTE
|
Pilar |
Artigu
Konstituisaun |
Ezemplu
práktiku |
|
1. Unidade Nasionál |
Art. 1 & 6 |
Programa “Uma
Mahon” + serbisu nasionál |
|
2. Rekonsiliasaun no Justisa
Restorativu |
Art. 6 (f) |
Komisaun CAVR (2002–2005) + VA
(Veteranu) |
|
3. Identidade Lusófonu + Tetun |
Art. 159 |
Tetun
ofisiál, CPLP, relasaun ho Portugal |
|
4. Integrasaun ASEAN |
Art. 6 (g) |
Timor-Leste
sai membru ASEAN ba-11 (2022) |
|
5. Posisaun “Ponte” Jeopolítiku |
Art. 6 (h) |
Mar Timor, ZEE, CPLP + ASEAN +
China + Australia |
|
6. Dezenvolvimentu Sustentável |
Art. 6 (a) |
Fundu
Petrolíferu, Tasi Mane project, agrikultura |
E. VIJAUN NASIONÁL TIMOR-LESTE IHA
PRÁTIKA
|
Domíniu |
Implementasaun
reál (2025) |
|
Polítika |
Sistema
semi-prezidensiál, estabilidade koalisaun, partisipasaun feto iha parlamentu
38% |
|
Ekonomia |
Fundu
Petrolíferu → diversifikasaun ba kafé, turizmu, agrikultura |
|
Sosial-Kultura |
Tetun hanesan
lian unidade, festa kultura lokál, Igreja nudar “kolega sosial” |
|
Defesa-Seguransa |
F-FDTL + PNTL profesional,
partisipasaun UN Peacekeeping (Timor sai top-10 kontribuidór) |
|
Relasaun Externu |
Membro CPLP, ASEAN (2022),
observer Pacific Islands Forum, ZEE ne’ebé boot |
F. KOMPARASAUN VIJAUN NASIONÁL
INDONÉZIA VS TIMOR-LESTE
|
Aspektu |
Indonézia
(Wawasan Nusantara) |
Timor-Leste
(Vijaun Nasionál) |
|
Ukuran rai |
17.000 pulau, 270 juta ema |
1 rai ki’ik, ±1,4 juta ema |
|
Prinsípiu boot |
“Bhinneka Tunggal Ika” |
“Unidade iha Diversidade” |
|
Deklarasaun istóriku |
Deklarasi Juanda 1957 |
Restaurasaun Independénsia 20 Maiu
2002 |
|
Zona maritima |
Archipelagic State + ZEE 200 mil |
ZEE boot iha
Mar Timor (potensia minarai/gas) |
|
Lian unidade |
Bahasa Indonesia |
Lian Tetun + Portugés |
|
Fokus jeopolítiku |
Jembatan Ásia–Oseania |
Ponte ASEAN–CPLP–Pasífiku |
G. REFERÉNSIA TEÓRIKA & DOKUMENTU OFISIÁL (ba
traballu universidade)
- Konstituisaun
Repúblika Demokrátika Timor-Leste (2002) – Tetun & Português.
- Planu
Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030 (Governu RDTL).
- Xanana
Gusmão (2002).
“Mensajen ba Nasaun”).
- Taur Matan
Ruak (2018).
“Diskursu Investidura”.
- José Ramos-Horta
(2022). “Timor-Leste: From Conflict to Reconciliation”.
- Damien Kingsbury
(2019). Politics in Contemporary Timor-Leste.
- UNDP Timor-Leste National Human Development Report 2022 – kapitulu kona-ba unidade nasionál.
- JSMP & Asia Foundation (2023). “Timor-Leste Law and Justice Survey”.
- Deklarasaun
Balibo (1975) no
Proklamasaun Independénsia 28 Novembru 1975.
- Acordus
New York 5 Maiu 1999 no Referendu 30 Agostu 1999.
FRAZE BOOT BA
JOVENTUDE TIMOR: “Timor-Leste ki’ik, maibé luan iha laran povu nian. Unidade la’ós de’it
iha mapa – mak iha ita nia uma-laran, ita nia lian, ita nia luta.” — José
Ramos-Horta
9. RESILIENSIA NASIONAL TIMOR-LESTE
A. LATAR BELAKANG ISTÓRIKU
Resiliénsia Nasionál Timor-Leste
la’ós konseitu foun – mak “memória luta” ne’ebé sai hanesan ai-hun boot ba ita
nia nasaun ki’ik ne’e.
|
Períodu |
Acontecimentu
boot |
Liafuan
boot ba resiliénsia |
|
1500–1975 |
Kolonializmu Portugés |
Rezisténsia kultura no lian |
|
1975–1999 |
Okupasaun Indonézia |
Falintil + klándestina |
|
1999 |
Referendu +
loron a’at (krime kontra umanidade) |
Trauma kolektivu |
|
2002 |
Restaurasaun Independénsia |
Nasaun foun, frágil |
|
2006 |
Krise polítiku-militár |
Teste boot ba resiliénsia |
|
2012–2025 |
Estabilidade + membru ASEAN |
Sai nasaun resiliente ki’ik |
→ Timor-Leste aprende ho dalan susar: se povu la reziste, nasaun sei
lakon. Resiliénsia nasionál sai hanesan “doktrina moris” ba Timor-oan.
B. DEFINISAUN RESILIÉNSIA
NASIONÁL TIMOR-LESTE
Definisaun simples ba
estudante:
“Resiliénsia Nasionál mak kapasidade povu no Estadu Timor-Leste nian atu
reziste, adapta, no sai forte liu tan depois trauma, krise, ka ameasa sira (mai
husi laran ka liur), atu bele moris ho dignidade no atinje objetivu nasionál
ne’ebé deklara iha Konstituisaun Artigu 6.”
|
Fonte
ofisiál |
Definisaun
(Tetun) |
|
Konstituisaun RDTL Art. 6 (f) |
“Garante
unidade nasionál no koesão sosial” |
|
Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu
2011–2030 |
“Kria nasaun resiliente,
inkluzivu no sustentavel” |
|
Xanana Gusmão (2007) |
“Resiliénsia la’ós de’it iha TNI
ka F-FDTL – mak iha laran povu tomak” |
|
José Ramos-Horta (2023) |
“Timor-Leste
sei sai ezemplu mundiál kona-ba nasaun ne’ebé sai husi rai mate no sai forte” |
C. PILAR RESILIÉNSIA NASIONÁL
TIMOR-LESTE (2025)
|
Pilar
(Setor) |
Realidade
iha TL |
Ezemplu |
|
1. Identidade no Unidade Nasionál |
Lian Tetun,
Igreja Katólika, rituál lokál |
Programa “Uma Mahon” |
|
2. Rekonsiliasaun no Justisa
Restorativu |
CAVR, Komisun
Verdade no Amizade |
Lei Veteranu |
|
3. Estabilidade Polítiku |
Koalisaun governu, parlamentu
funsiona |
Eleisaun 2023 pasífiku |
|
4. Diversifikasaun Ekonomia |
Fundu
Petrolíferu → kafé, turizmu, agrikultura |
Tasi Mane project |
|
5. Defesa no Seguransa |
F-FDTL + PNTL profesional + partisipasaun
UN Peacekeeping |
Top-10 kontribuidór ONU |
|
6. Kohesaun Sosial |
Rekonsiliasaun krise 2006,
toleránsia relijiozu |
Diálogu inter-fé |
|
7. Kapasidade Estadu |
Reforma setór públiku, INFORDEPE |
Funzionáriu foun |
|
8. Relasaun Externu |
ASEAN (2022),
CPLP, China, Australia, Portugal |
“Ponte” jeopolítiku |
D. TIMOR-LESTE (Adaptasaun ba kontextu
ki’ik)
|
Elementu
Natural (Alamiah) |
Realidade
TL |
|
Geografia |
Rai ki’ik,
montanha, vulnerável ba mudansa klimátika |
|
Rekursu Naturais |
Minarai/gas,
kafé, turizmu potensiál |
|
Demografia |
Populasaun
joven (média idade 20 anos) |
|
Elementu
Social (Sosial) |
Realidade
TL |
|
Ideolojia |
Demokrasia + prinsípiu
sosio-demokrátiku |
|
Polítika |
Semi-prezidensiál, koalisaun |
|
Ekonomia |
Dependente petrolíferu →
diversifikasaun |
|
Sosial-Budaya |
Kultura diversa, Igreja forte |
|
Defesa-Seguransa |
F-FDTL ki’ik maibé profesional |
E. AMEASA BOOT BA RESILIÉNSIA TL (2025)
|
Ameasa |
Tipu |
Ezemplu |
|
Mudansa klimátika |
Mai liur |
Subida tasi, siklone |
|
Dependénsia petrolíferu |
Mai laran |
Fundu
Petrolíferu sei mamuk iha 2030 |
|
Konflitu interna (2006 style) |
Mai laran |
Risku instabilidade polítiku |
|
Influénsia externa boot |
Mai liur |
“Debt trap” ka interferénsia |
|
Korrupsaun |
Mai laran |
CAC investiga kazus boot |
|
Joventude la iha empregu |
Mai laran |
Risku protesaun sosial |
F. ESTRATÉJIA RESILIÉNSIA NASIONÁL
TIMOR-LESTE
|
Estratéjia |
Programa
reál |
|
Diversifikasaun ekonomia |
Kafé
orgániku, turizmu, Projeto Costa Sul, ZEESM Oecusse |
|
Edukasaun no formasaun |
INFORDEPE, UNTL, eskola vokasionál, IDN |
|
Rekonsiliasaun kontinua |
Sentru
Memória Krise 2006, diálogu veteranu |
|
Reforma justisa |
Tribunál mobil, formasaun juiz |
|
Defesa universal sivíl |
Servisu
obrigatóriu ba joven (diskusaun 2024–2025) |
|
Diplomásia “ponte” |
ASEAN + CPLP + Pacific Islands
Forum |
G.
REFERÉNSIA TEÓRIKA & DOKUMENTU OFISIÁL
- Konstituisaun RDTL 2002 – Artigu 1, 6, 59
- Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030
- Lei
Veteranu n.º 3/2006 (ho alterasaun 2023)
- Relatóriu CAVR “Chega!” (2005)
- UNDP Timor-Leste National Human Development Report 2024
- World Bank – Timor-Leste Public Expenditure Review 2023
- Asia Foundation – Tatoli Survey 2024 (konfiansa instituisaun)
- Damien Kingsbury
(2022). Timor-Leste: Resilience in a Young Nation
- José Ramos-Horta
(2023). “From Ashes to Resilience” (diskursu Nobel)
FRAZE BOOT BA
JOVENTUDE TIMOR:
“Timor-Leste
la’ós nasaun ne’ebé frágil – mak nasaun ne’ebé aprende husi dor liu hotu atu
sai forte liu tan.” — José Ramos-Horta
“Resiliénsia
la’ós de’it iha F-FDTL ka PNTL – mak iha laran povu ne’ebé la haluha nia
istória luta.” — Taur Matan Ruak
Se presiza PDF,
slide PowerPoint, ka tabela komparasaun ho Indonézia nian “Ketahanan Nasional”,
husu de’it! Viva Resiliénsia Nasionál Timor-Leste
Brasão de armas de Timor-Leste
Adoção 18 de Janeiro de 2007
O escudo nacional de Timor-Leste foi aprovado em 18 de
Janeiro de 2007. O emblema é delimitado por duas circunferências concêntricas
de cor vermelha, aonde figura a denominação oficial do estado em português:
República Democrática de Timor-Leste.
Descrição heráldica
No interior do escudo está representado o Monte Ramelau,
representado sobre a forma de uma pirâmide assente numa base com três ângulos
em preto separada de um rebordo de cor vermelha por uma linha dourada.
Dentro da insígnia, na ponta superior figura uma estrela
branca de cinco pontas que irradiam outros tantos raios de sol da mesma cor.
Debaixo dos raios está representado um livro aberto vermelho de contornos
dourados que se apoia numa base da cor dos contornos.
À direita da arma encontra-se uma espiga e duas folhas de
arroz (hare fulin) e à esquerda uma maçaroca de milho e duas folhas ambas em
dourado.
Pode ainda observar-se uma arma Kalashnikov AK-47 Galaxi
ao lado de uma flecha (rama inan) de cor dourada sobre um arco da mesma cor.
Abaixo da insígnia alusiva ao Monte Ramelau aparece
escrito numa faixa de cor branca o lema em tons de encarnado que diz: “Unidade,
Acção e Progresso” que segundo a Assembleia Nacional representam os valores
básicos em que deve basear-se a convivência do seu povo.
- Konstituisaun RDTL 2002 – Artigu 1, 6, 59
- Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030
- Lei Veteranu n.º 3/2006 (ho alterasaun 2023)
- Relatóriu CAVR “Chega!” (2005)
- UNDP Timor-Leste National Human Development Report 2024
- World Bank – Timor-Leste Public Expenditure Review 2023
- Asia Foundation – Tatoli Survey 2024 (konfiansa instituisaun)
- Damien Kingsbury (2022). Timor-Leste: Resilience in a Young Nation
- José Ramos-Horta (2023). “From Ashes to Resilience” (diskursu Nobel)
Comments
Post a Comment